Arst-resident: uskumatu, aga selliste asjadega tegeleb Eesti Patsientide Esindusühing

Vaktsineerimine. Foto: SCANPIX

Eesti Patsientide Esindusühing esitas eile sotsiaalministeeriumisse HPV-vaktsiini vastase kirja, milles olevad väited on ebausaldusväärsed ning saab arstiharidusega Kristel Liis Põdderi sõnul ümber lükata. 

«Eesti Patsientide Esindusühing (EPE), mille juhataja Pille Ilves on ka vaktsineerimisvastaste foorumi administraator, saatis eile sotsiaalministeeriumile kirja, kus nõuab HPV vaktsiini eemaldamist riiklikust immuniseerimiskavast ja toob punktide kaupa välja vaktsiini puudujäägid, kiri avaldati osaliselt Õhtulehes ja täies mahus portaalis Telegram. 

Kristel Liis Põdder, kes töötab arst-residendina erakorralise meditsiini erialal, postitas täna oma Facebooki-lehel kaks pöördumist vastulauseks EPE koostatud kirjale.

Põdderi sõnul on oluline eristada usaldusväärseid ja juhuslikke allikaid. «Saame vaktsiinide kõrvaltoimete tuvastamisel usaldada vaid teatud tüüpi uuringuid – selliseid, mille alusel saame tuvastada põhjus-tagajärg seost. Ja selleks peab uuring olema laiahaardeline, sisaldama võrdlusgruppi ning olema ka muus osas hästi disainitud. Ja ükski selline uuring ei ole tuvastanud HPV-vaktsiinil ohtlikke kõrvaltoimeid,» rääkis ta.

Usaldusväärne uuring ei ole aga Põdderi sõnul kellegi blogipostitus, refereeritud «artikkel» portaalis Natural News või Telegram, suvaline internetiküsitlus, usaldusväärne teaduslik uuring ei ole ka naabrinaise tädipoja isiklik kogemus ja lugu.

Samuti tõdeb Põdder, et vaktsiinide potentsiaalseid kõrvaltoimeid on korduvalt väga suurte populatsioonide peal uuritud. «Printsiip on lihtne ja loogiline. Vaktsiini kõrvaltoime tuvastamiseks on meil vaja kahte gruppi uuritavaid – nt 200 000 selle vaktsiiniga vaktsineeritud inimest ning 200 000 seda vaktsiini mitte saanud inimest. Seejärel vaadatakse kahtlustatava kõrvaltoime või haiguse esinemissagedust mõlemas grupis. Kui vaktsiin põhjustaks mingit teatud kõrvaltoimet või haigust, peaks selle esinemissagedus vaktsineeritud inimeste grupis suurem olema. Nii ongi kindlaks tehtud, et vaktsiinid ei põhjusta autismi – autismi ei esine vaktsineeritud inimestel rohkem kui mittevaktsineeritud inimestel. Samamoodi on uuritud ka HPV vaktsiini ja kõiki teisi vaktsiine,» kirjutas ta. 

Samuti toob ta oma postituses EPE esitatud väidetele vastuväited ja tõdeb, et EPE kasutatud allikad ei ole usaldusväärsed. 

«Kui vaadata allikaid, millele EPE viidanud on, siis selgub, et enamik neist on kas YouTube'i või Vimeo videod, Daily Maili artiklid või siis parimal juhul PubMedist leitavad juhukirjeldused (üksikud juhtumid, kus mingi aeg peale vaktsineerimist avaldus mingi haigus või muu soovimatu näht),» kirjutas Põdder. Esimesed kolm ei klassifitseeru tema sõnul paraku mitte kuidagi adekvaatsete teaduslike uuringute alla.

Kuna maailmas tehakse iga päev niivõrd palju vaktsiinisüste, siis on paratamatu, et vaktsiinisüstide ning õnnetuste ja haiguste vahel esineb ajalisi kokkulangevusi. Samal põhjusel ei saa nt usaldada ja tõsiselt võtta ameeriklaste VAERSi: tegemist on saidiga, kuhu võib igaüks raporteerida mistahes sündmust, mis leidis aset millalgi peale vaktsineerimist. Kui üksikjuhtumitesse süveneda, on tegelikult ka aru saada, et need ei saa vaktsineerimisega kuidagi seotud olla (või siis on esitatud info niivõrd halva kvaliteediga, et selle põhjal ei saagi midagi järeldada).

«Olen kahe käega poolt, et normaalses demokraatlikus ühiskonnas käib meditsiinisüsteemi kujundamine riigi, patsientide ja meditsiinitöötajate koostöös. Küll aga eeldab sellise koostöö toimimine, et pooli esindavate organisatsioonide eesotsas on kompetentsed inimesed. Leian, et niivõrd tähtsat organisatsiooni nagu Eesti Patsientide Esindusühing ei tohiks juhtida inimene, kellel puudub igasugune allikakriitilisus ning funktsionaalne/teaduslik lugemisoskus,» ütles ta.  

Eesti Patsientide Esindusühingu juhataja Pille Ilves: 

«Gardasili infolehel on kirjas, et tõsiseid kõrvalmõjusid on 2,3 protsenti, samal ajal on võimalus saada emakakaelavähk üle 25-aastastel 0,025 protsenti ja alla 25-aastastel haigestumise võimalust peaaegu pole,» rääkis Ilves. Kui vaktsineerida 12-aastast nagu planeeritud, siis vaktsiini toime on kadunud hiljemalt 21. eluaastaks.

«TÜ kulutõhususe uuring, mille alusel otsus tehti, on tehtud eeldusega nagu oleks vaktsiini kaitse eluaegne, kuid mis on väga oluline viga. Uuringus oleks pidanud arvestama vaid selle 8–9- aastase ajaaknaga, mil vaktsiini kaitse kestab,» ütles ta. Ta lisab, et selles uuringus puutub kõrvalmõjudest tekkivate kulude arvutus sootuks.

«Gardasili infolehe kohaselt on vaktsiini kõrvaltoimed väga tõsised ning kui märkasite, siis ka «surm» on infolehel nimetatud. Lõppu lisatud Youtube'i lingid olid lihtsalt näiteks sellele, milliseid kaebusi HVP-vaktsiin praktikas tekitab ning seepärast esitatudki kirja lisana,» rääkis Ilves. Nii tõsiste kõrvalmõjude korral peab tema sõnul saadav kasu olema väga selge, mis kahjuks HPV-vaktsiini puhul sugugi selge ei ole. 

«Rääkida allikatest või sellest, kes on küsimuste esitajad, on katse viia tähelepanu põhiküsimustest eemale,» ütles Ilves. 

Põdder väitis vastu

Kui nüüd EPE välja toodud Gardasil 9 infoleht lahti võtta ja sellesse pisut süveneda, on Kristel Liis Põdderi sõnul tegelikkus EPE väidetust hoopis erinev.

«Infolehel kirjeldatud uuringutes uuriti kokku 15 705 patsienti, kellele oli manustatud vaktsiini Gardasil 9. Nendest 354 patsienti ehk 2,3 protsenti raporteerisid ise «tõsist kõrvaltoimet». Kuid nendest iseraporteeritud juhtudest loeti vaktsiinist tingituks aga tegelikult ainult 4 (ehk siis 0,025%), millest kõik on eraldi välja toodud: püreksia ehk palavik (mis on isemööduv, ei tekita jäädavaid kahjustusi, võib esineda iga vaktsiiniga ning on lihtsalt üks normaalne osa immuunsüsteemi vastusest), allergia vaktsiinile (mida võib samuti ette tulla, kuid mis on hõlpsasti ravitav ning esineb harva), astmaatiline kriis (ilmselt oli samuti tegemist allergilise reaktsiooniga) ning peavalu,» tõi ta välja. 

Nende 15 705 patsiendi seas esines uuringuperioodi jooksul viis surmajuhtumit, mis kõik on samuti eraldi välja toodud ning millest ükski polnud seotud vaktsiiniga: üks autoõnnetus, üks suitsiid, üks äge lümfotsütaarne leukeemia, üks septiline šokk ning üks seletamatu äkksurm, mis leidis aset 678 päeva pärast viimast Gardasili doosi manustamist (tihtilugu on selliste surmade põhjuseks südame rütmihäired, kuid südame rütmihäiret pole lahangul tõesti võimalik tuvastada). «Seega tekib EPE osas väga tõsine küsimus – kas avalduse koostajad ei saanud inglise keelest piisavalt hästi aru või siis tõlgendasid andmeid meelega valesti? Mõlemad variandid tunduvad minu jaoks hirmuäratavad,» sõnas arst-resident Põdder.

Rääkides aga HPV vaktsiini toimeefektiivsuse kestusest, siis Põdderi sõnul on tõestatud seda, et vaktsineerimisjärgne kaitsvate antikehade tiiter (hulk) on oluliselt kõrgem kui loomuliku nakkuse teel tekkivate antikehade tiiter. Samuti on kinnitust leidnud, et ka kümme aastat pärast vaktsineerimist püsib veel tugev ja kestev immuunsus. Lisaks näitavad matemaatilised mudeleid, et see immuunsus jääb ka pärast kümne aasta möödumist kestma veel pikkadeks aastateks, väitis ta. Üks selline uuring on kättesaadav siit.

Kasu-kahju suhte puhul võib välja tuua, et HPV-vaktsiini ainus tõsine kõrvaltoime ehk anafülaksia esines nt USA-s vaid 1,7 juhul 1 000 000 vaktsiinidoosi kohta. TAI andmetel diagnoositi 2014. aastal Eestis aga 177 uut emakakaelavähi juhtumit – see teeb umbes 250 juhtumit 1 000 000 naise kohta. «Ehk siis naise võimalus haigestuda emakakaelavähki on ligi 150 korda suurem kui võimalus saada anafülaksia. Ja see arv muutub veelgi kõnekamaks, kui arvestada, et vaktsiin pakub eluaegset kaitset, kuid anafülaksiaoht on vaid vaktsiini manustamise ajal. Oluline on meeles pidada ka seda, et anafülaksia vastu on tõhus ravim olemas (adrenaliin), kuid emakakaelavähi vastu tihtilugu mitte,» lisas Põdder. Vaktsiini vähki ennetava toimet tõestab näiteks ka see metaanalüüs, kus uuritakse varasemate uurimuste tulemusi. 

Sotsiaalministeerium EPEd enam ei rahasta

Postimees uuris EPE kirja ja vastuse kohta ka sotsiaalministeeriumist, kuid ministeeriumi esindaja Eva Lehtla vastas, ei suhtle meediaga kirja teemal enne, kui on EPE-le vastanud.

Viimane leping Eesti Patsientide Esindusühinguga on sotsiaalministeeriumil sõlmitud Hasartmängu Nõukogu kaudu 2016. aastal, summas 10 000 eurot. Tänavu ministeerium Eesti Patsientide Esindusühingut rahaliselt ei toeta.