Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pikad järjekorrad: Eestis on Euroopa suurim katmata ravivajadus

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti suurima haigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, koridor. | FOTO: Raul Mee/Scanpix

Eesti tervishoiuteenuste kättesaadavust oleks võimalik oluliselt parandada – juba 2009. aastast on Eesti elanikud teatanud katmata ravivajaduse pidevast suurenemisest, eriti hambaravi ja eriarstiabi teenuste osas.

2015. aastal oli 12,7 protsendil Eesti elanikest katmata ravivajadus, selgus Euroopa Komisjoni Eesti terviseprofiili 2017. aasta ülevaatest. Seda peamiselt pikkade ravijärjekordade tõttu, kuid vähemal määral ka maksumuse või sõidukauguse pärast. See näitaja oli Eestis Euroopa Liidu kõrgeim.

Võrreldes teiste liikmesriikidega, kus on suur katmata ravivajadus, on Eestis sissetulekukvintiilide vahelised erinevused väiksemad (joonis), kuna peamine takistus teenuste kasutamisel ei ole nende maksumus.

Andmed viitavad arstliku läbivaatuse või raviteenuse vajadusele, mis on jäänud katmata maksumuse, füüsilise kauguse või ravijärjekordade tõttu. | FOTO: Kuvatõmmis Eesti terviseprofiili 2017. aasta ülevaadetest

Üksnes 0,7 protsenti Eesti elanikest peab teenuse maksumust teenusele juurdepääsu takistuseks ning sama väike osakaal peab selleks geograafilist asukohta. Tegelikult on katmata ravivajaduse peamine põhjus pikk ravijärjekord (11,3%), mis nähtavasti mõjutab eeskätt madalama sissetulekuga ja vaesemaid elanikkonnarühmi.

Ravijärjekordi pikendati finantskriisi tagajärgede leevendamiseks, kuid pikad ooteajad annavad tunnistust ulatuslikumatest probleemidest. Näiteks ravi halvast koordineeritusest, valesti suunatud stiimulitest esmatasandi tervishoius ja nõrgast seotusest sotsiaalhoolekandega.

Sissetuleku põhjal jagatakse Eesti elanikud viide kvintiili — esimeses on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga. Piirkonniti oli rikkamate inimeste kontsentratsioon kõrgem Põhja-Eestis, kus 53 protsenti elanikest kuulus kõrgema sissetulekuga elanikkonna hulka (viiendasse või neljandasse kvintiili). Kirde-Eestis kuulus aga 57 protsenti elanikest madalama sissetulekuga elanikkonna hulka (esimesse või teise kvintiili). Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus. Linnades oli vaeste ja rikaste proportsioon võrdsem, maal oli aga madalama sissetulekuga inimesi rohkem kui kõrgema sissetulekuga inimesi.

Allikas: Statistikablogi

Tagasi üles