Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti küsitlus: 70 protsenti inimestest on kindlad, et HIV levib vaid süstivate narkomaanide seas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Inimeste teadlikkuse tõstmisega on võimalik HIV epideemia levik peatada. | FOTO: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

1. detsembril tähistatakse 29. korda ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise päeva (World AIDS Day). Novembris läbi viidud Eesti elanikkonna küsitlus näitas, et inimeste teadlikkus HI-viiruse levikust ja tänapäevastest ravivõimalustest on jätkuvalt madal.

Novembris Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. Vaid 25 protsenti vastanutest nimetasid peamiseks leviku viisiks sugulist vahekorda. See fakt näitab, et enamik Eesti elanikke ei tea, et HIV ei ole enam kaugeltki ainult riskirühmade haigus. Terviseameti andmetel sai 2016. aastal 57 protsenti inimestest HI-viiruse sugulisel teel, kellest üle pooled (ligi 60 protsenti) olid vanuses 25-39.

Uurigu tulemused näitasid, et Eesti ühiskonnas on ka vähe räägitud sellest, et efektiivne HIV-ravi aitab säilitada HIV-positiivse inimese tervist ja elukvaliteeti. Kolmandik vastanutes ei tea või ei usu, et ravi võiks aidata HIV-positiivse inimese tervist ja elukvaliteeti säilitada. Veelgi vähem teatakse, et HI-viiruse vastased ravimid suudavad vähendada või välistada viiruse edasikandumist. 44 protsenti vastanutest ei usu, et ravimid suudavad viiruse ülekandumist peatada – keskmisest enam on sellisel arvamusel 25-34 aastased eestlased, kes elavad väiksemates Eesti piirkondades.

Korralikult ravimeid võttes saab HIV-positiivne inimene elada normaalset suguelu ja viiruse edasikandmise protsent väheneb kuni 96 protsenti.

Uuringus käsitleti ka suhtumist HIV-positiivsetesse. 35 protsenti eestimaalastest tunnistasid, et tunneksid end ohustatuna, kui nende kollektiivis oleks HIV-positiivne inimene. Kõige enam tunneksid end ohustatuna 35-49 aastased muust rahvusest ja Ida-Virumaa elanikud. Keskmisest vähem tunneksid end ohustatuna 15-24 aastased Eesti elanikud.

Samas ilmneb uuringust, et inimesed peavad testimist oluliseks. Ligi 90 protsenti vastanutest pidas regulaarset HIV-testimist täiskasvanud elanike seas vajalikuks. Kõige enam vastasid nii muust rahvusest naised vanuses 15-24. Kahjuks ei peegelda vastused aga möödunud aasta testitute arvus. Terviseameti  andmetel tehti HIV-test 2016. aastal 157 472 inimesele, nende seas kohustuslikus korras testitutele, näiteks seoses raseduse või veredoonorlusega.

Terviseameti andmetel on 2017. aasta novembri lõpu seisuga, HIV diagnoositud Eestis juba 207 juhul, mis asetab meid jätkuvalt, kõrgeima HIV-levikuga riikide hulka Euroopa Liidus.

Sihtasutuse «Koos HIV vastu» asutaja ja juhi Vilja Toomasti hinnangul näitavad uurigu tulemused, et vaatamata 29 aasta möödumisest esimesest HIV-positiivse diagnoosimisest Eestis, on ühiskonnas HIVi suhtes ikka veel palju teadmatust. «Samas just teadlikkus HIV-levikust ja tänapäevastest ravivõimalustest aitaksid panna piiri HIV-epideemia levikule,» tõdes Toomast. «Kui inimesed võtaksid HI-viiruse suhtes testimist loomulikuna ja suhtuksid teemasse ilma häbitunde ning eelarvamusteta ning teadvustaksid, et HIV-diagnoos ei tähenda elu lõppu, oleks meil võimalik uute nakatunute arvu tuntavalt vähendada,» ütles ta.

Uuringu tellis GSK Eesti ja viis läbi Kantar Emor.

Tagasi üles