Tasub teada: mida teha, kui oled kogemata kemikaali joonud

Väike laps Torusiili jms kodukeemiaga. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Vahel võib juhtuda, et tass või joogipudel läheb õnnetuseks sassi ning vee asemel neelatakse puhastusvahendit või muud kemikaali. Siis on oluline näiteks teada, et end selle väljutamiseks oksele ajada ei tasu.

Terviseameti mürgistusteabekeskus kirjutab, et kemikaali neelamisel tuleks esmalt suud loputada ja limaskestadelt ning nahalt pesta maha eelkõige teralised ained. Kui ainega on kokku puutunud riided, tuleb ka need eemaldada.

Selles olukorras tuleks väikeste lonksudena juua vett, et allaneelatud kemikaali tasapisi lahjendada. Täiskasvanu võib maksimaalselt tarbida 240 milliliitrit vett, lapsele võiks anda kuni 15 milliliitrit vett tema kehakaalu ühe kilo kohta.

Mürgistusteabekeskus soovitab vältida süsihappegaasi sisaldavaid (gaasilisi) jooke, kuna süsihappegaas venitab mao seina, mistõttu juba eelnevalt kahjustunud koed ja mao tühjenemise kiirenemine soodustavad mulgustumise tekkimist.

Meelde tuleb jätta see, et parim vahend nahale või suhu sattunud kodukeemia loputamiseks ja lahjendamiseks on alati puhas gaasita vesi.

Mida ei tohi teha:

• Allaneelatud kemikaali ei tohi teiste ainetega «neutraliseerida», sest sellega kaasneval keemilisel reaktsioonil vabanev soojus ja eralduvad gaasid suurendavad mao ärritust ning võivad esile kutsuda oksendamise.
• Oksele ajamist (nii tahtlikult kui ka korraga suure vedelikukoguse joomisel) tuleb vältida, sest väikese koguse ärritava ainega saab magu ise hakkama, aga kui sama aine läbib uuesti söögitoru, süveneb selle kahjustus ja tekib oht kemikaali sattumiseks hingamisteedesse.

Loe ka: Kogemata Torusiili joonud Sven elab täna ilma maota ja söögitoruta

Kui isik on joonud söövitavat ainet ning sellega kaasneb suu ja näopiirkonna tugev turse, neelamis- või hingamistakistus ja tugev süljevoolus, tuleb kohe kutsuda kiirabi. Kui tema üldseisund on rahuldav, võib helistada mürgistusteabekeskusse (tel 16662) ja kirjeldada vastava kemikaali pakendit.

Kui õnnetuse põhjustanud aine on teada, tuleb kontrollida pakendilt selle märgistust – kas tegu on ärritava või söövitava ainega – ja otsida toote pH-d. Ained pH-ga  vahemikus 2–11,5 on ärritavad, pH <2 on söövitavad happed ja >11,5 söövitavad alused.

Mürgistusteabekeskuse peaspetsialist Ruth Kastanje rääkis Kliinik.ee portaalile, et enamik mürgistusi kodukeemiatoodetega on siiski kerged ja õigete esmaabivõtete rakendamisel piirduvad need ärritusega nahal või seedetraktis.

Tema sõnul juhtisid viimastel aastatel raskete kodukeemia mürgistuste tekitajate edetabelit söövitavad ained (ahjupuhastusvahendid, torupuhastajad, plekieemalduskontsentraadid), ent mõne viimase aastaga on Euroopas ja Ameerikas esile tõusnud uus «tegija»: geelkapslites pesuvahendid.

«Kuigi aine põhikoostis on sama mis kõigil pesugeelidel, põhjustavad värvilisi komme või mänguasju meenutavad kapslid raskemaid mürgistusi kui teised pesuvahendid. Probleem on selles, et kapslis sisalduv aine on kontsentreeritum kui teised pesuvahendid,» selgitas ta. Selle aine tarbimise pärast on esinenud silmakahjustusi ja nahapõletusi, mõni väikelaps on ajutiselt vajanud isegi juhitavale hingamisele viimist.