Kolmandik perearstikeskustest vajab hädasti kapitaalremonti

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Riigikontrolli hinnangul vajab kolmandik meie perearstikeskustest hädasti kapitaalremonti, kolmandik sanitaarremonti, ülejäänud tegutsevad enam-vähem korralikes tingimustes.


Perearsti vastuvõturuumide remontimine sõltub suuresti riskijulgusest laenu võtta, sest haigekassa poolt eraldatavast pearahast ei jätku ja omavalitsused appi tõttama ei kipu. Seepärast on uue perearstikeskuse avamine Eestis praegu pigem suur erand kui reegel, vahendas «Aktuaalne kaamera».

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), Paide perearst Ingrid Alt tegutses kuni tänaseni väga kitsastes oludes rentides ruume endale ja oma abikaasale kuuluvalt osaühingult Vee Perearstikeskus.

Aldi nimistus on 1900 inimest, lisaks haigete ravimisele tegeleb ta oma perearstikeskuses ka terviseedendamise ja ravimiuuringutega. Need lisategevused andsidki talle julguse pangast laenu võtta.

«See julgus on ikkagi tulnud sellest, et ma loodan väga tervisedendusele ja teadustöö poolele, mis siin majas peaks ka toimuma ning mis tooks sellele majale ka lisaraha juurde,» rääkis Alt.

Perearstikeskusele uue maja ostuks, korrastamiseks ja sisustamiseks vajalikust rahast pool laenati pangast. Lisaks Ingrid Aldi praksisele pakub uus maja ruume veel ühele perearstile. Keskuses on loodud tingimused erialaarstide ja tervisenõustaja vastuvõtuks, seal on liikumisravi kabinet ja korter arst-residendile.

«Tahetakse, et arst sind ära kuulab. Ja see miljöö annab sellise võimaluse, et eelkõige patsient ära kuulata,» möönis Alt.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Ruth Kalda ei pea normaalseks, et esmatasandi tervishoiu taristu rajamine ja haldamine on tervikuna jäetud perearstide õlule.

«Enamik piirkondi on ju sellised, kus kohalik omavalitsus ju üldse ei toeta ja vot seal ollaksegi raskustes. Kuigi meil on olemas ka teatud ressursid haigekassalepingus selleks, et osta aparatuuri ja võib-olla et isegi sanitaarremonti saaks, siis lausa sellist ehitust ja kapitaalset ümberehitusi ja remonte sellest haigekassa rahast ju üldse teha ei ole võimalik,» selgitas Kalda.

Olukord võib paraneda alles paari aasta pärast, kui Euroopa Liit peaks eraldama Eesti tõmbekeskustele raha uute perearstikeskuste ehitamiseks.