Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

8 täiesti tavalist tegevust, millest võib sõltuvus tekkida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Isegi huulepulga kasutamine võib muutuda sõltuvuslikuks, kui tahad seda väga sageli peale kanda.
Isegi huulepulga kasutamine võib muutuda sõltuvuslikuks, kui tahad seda väga sageli peale kanda. Foto: Panthermedia / Arne Trautmann

Lisaks suitsetamisele ja alkoholitarbimisele on ka teisi, ohutu ja tavapärasena näivaid asju, millega inimene võib kippuda liialdama.

Reader’s Digest avaldab, millised tegevused – eelkõige iluteenused – võivad inimestele sõltuvuse tekitada.

(Hügieenilise) huulepulga kasutamine. Mõnes huulepulgas võib leiduda aineid, mis huulte pinda hoopiski kuivatavad. See võib tekitada olukorra, mil naine kannab huulepulka pidevalt uuesti peale ning naudib aina rohkem seda tunnet, kui huuled on vahendiga koos. Kui huulepulka aga peal pole, tekib paratamatult tunne, et midagi on puudu ja see võib muutuda isegi häirivaks.

Hammaste valgendamine. Kui vahel on hea hammaste pinda veidi «värskendada», siis teine asi on juba sellest sõltuvusse sattumine. See kipub juhtuma siis, kui ollakse proovinud juba igasuguseid valgendavaid vahendeid nii iseseisvalt kui ka spetsialisti juures ega jääda tulemusega pikaks ajaks rahule. Liigne valgendamine kahjustab aga hammaste pinda.

Niisutava kreemi kasutamine. Siidine nahk on mõnus, ent seegi vajab vahel igasugustest hooldavatest toodetest puhkust. Tugevatoimelised niisutajad võivad sisaldada ka toimeaineid, mis muudavad näonaha justkui laisaks, nii et see lakkab normaalset rasu tootmast. Nahk ei vaja tegelikult nõnda palju niisutamist, juhul kui inimesel pole nahahaigusi ning tema toitumine on korras ja eluviis tervislik. 

Ilukirurgia. Vananemine on paljude inimeste suurim hirm ning pidev rahulolematus välimusega võib viia selleni, et sageli tahetakse minna noa alla. Tekkida võib näiteks olukord, et inimene käib ühel protseduuril ära, ent paranedes märkab ikka kas või pisikesi näokortse ja soovib neistki kiiremas korras vabaneda. Seda tüüpi inimene võibki käia ühest arstikabinetist teise.

Ostlemine. Uute riiete ja aksessuaaride soetamine teeb paljudel tuju heaks ja mõjub justkui lõõgastava teraapiana. Kui aga ostlemas käiakse nii kurva kui ka rõõmsa tujuga ning seda on püütult edutult lõpetada või teiste eest varjata, võib see juba viidata sõltuvuslikule käitumisele.

Treenimine. Tavaliselt tähendab see, et inimene ei taju päeva edukana, kui pole käinud jooksmas, jõusaalis, rattaga sõitmas jm. Trennisõltuvus tekitab tunde, et treening on elu üks olulisimaid osasid, ka elatakse seal välja emotsioonid. Trennisõltuvuse väljaselgitamiseks tasub hinnata oma emotsioone – kas treeninguga tegeletakse seepärast, et see pakub rahulolu või tekitab see pahameelt ja ärritust, kui trenni minna ei saa/jõua? Viimase puhul võib tegu olla sõltuvussümptomiga.

Päevitamine. Pole olulist vahet, kas praadida end solaariumis või veeta pikki päevi rannas vedeledes – terviseriski, eriti nahavähi osas, tekitab selline pidev tegevus sellegipoolest.

Kohtinguportaalides surfamine. Ka see tegevus võib saatuslikuks ja järjepidevaks saada neile, kes unistavad printsist (või printsessist) valgel hobusel, kes tuleks ja muudaks kogu nende elu. Paraku võib nii suureneda ka pettumuste hulk või muutub kaaslase leidmine lihtsalt sundmõtteks.

Tagasi üles