Eesti teadlane avastas: ülekaalus aga rõõmsa Eesti mehe süda tuksub kauem kui stressis naabril

Rahvatervise arst ja teadlane Taavi Tillmann.

FOTO: Erik Prozes / Postimees

Kuigi südamehaiguste riskitegurite puhul räägitakse tavaliselt kehvast toitumisest, suitsetamisest, alkoholist, vähesest liikumisest ja ülekaalust, siis tegelikult mõjutab südamehaigusi sama palju ka depressioon, üksindus, vaesus ja tööpuudus.

Sellisele järeldusele jõudis oma värske uuringuga rahvatervise arst ja teadlane Taavi Tillmann, kes analüüsis kuue stressifaktori seost südamehaigustega. «Kui vaadata andmeid, siis üllatavalt vähe tegeldakse nende sotsiaalse heaolu teguritega praegu südamehaiguste kontekstis,» ütles teadlane.

Tegurid, mida uuriti:

  • vallaline abielustaatus;
  • töötu staatus tööturul;
  • rahaline vaesus;
  • vähene kontakt sõpradega;
  • vähene kontakt sugulastega;
  • depressiooni sümptomid.

Seni suurim uuring

Ida-Euroopas on töötul inimesel, kes ei suitseta ega tarbi liialt alkoholi, kaks korda suurem südamehaiguste risk kui sarnastel Lääne-Euroopa inimestel.

Varasemates uuringutes on analüüsitud ükshaaval iga stressiga seotud riskitegurit, mistõttu polnud seni selge, kas üks neist teguritest võis olla juurpõhjus, mis tingis ka teised. Eesti teadlase värske uuring käsitles aga mitut stressiga seotud faktorit korraga ja jõudis järeldusele, et vähemalt kuus faktorit on kõik eraldi olulised ja üksteisest sõltumatud südamehaiguste ennustamises.

«Üllatav oli näha, kuidas varem arvati, et tegu on ühe-kahe juurpõhjuse, näiteks hariduse või vaesusega. Nüüd aga selgus, et asi on palju keerulisem, kui oskasime ette kujutada – tuleb hoopis kuue aspektiga korraga tegeleda,» lausus Tillmann.

Näiteks hea palgaga töökohal töötaval naisel, kellel pole depressiooni sümptomeid, võib ikkagi olla kolm korda suurem risk haigestuda südamehaigustesse, kui ta on sotsiaalselt isoleeritud. Suitsetamine tõstab südamehaiguse tekkimise riski samamoodi kuni kolm korda, tõi Tillmann võrdluseks.

Ühe teguri mõju paistis uurimistöös aga erakordselt tugevalt silma. «Ida-Euroopas on oli töötul inimesel, kes ei suitseta ega tarbi liialt alkoholi, kaks korda suurem südamehaiguste risk kui sarnastel Lääne-Euroopa inimestel,» rääkis Tillmann. Sedavõrd suur vahe võib tema hinnangul tulla näiteks poliitilistest otsustest selles osas, kuidas sotsiaalsüsteem kaitseb neid, kel puudub töö. Kuna töötute südamehaiguste risk on kahes piirkonnas niivõrd erinev, tuleks ehk järele mõelda, kas riigi ja poliitikute langetatud otsused on tasakaalus elanike sooviga hoida oma tervist.

Ennetuse võlu

Tillmanni sõnul võib värske uuring aidata kaasa efektiivse südamehaiguste sõeluuringu loomisele. Selle uuringu eesmärk oleks ennetada südamehaiguste teket. «Meil on olemas sõeluuringud näiteks rinna- või emakakaelavähile, aga südamehaigused on ikkagi number üks surmapõhjus,» rääkis Tillmann. Teistes riikides südamehaiguste sõeluuringutega küll juba katsetatakse ja arendatakse, kuid senised tulemused pole olnud haiguse ärahoidmiseks veel piisavalt efektiivsed.

Teadlane loodab, et uuringutulemused võiksid mõjutada ka perearste, kelle poole inimesed esmalt oma terviseprobleemidega pöörduvad. «Näiteks kui inimene on ülekaalus, aga teenib hästi, suhtleb kaaslase, pere ja sõpradega ning tal ei ole depressiooni, siis ei pruugigi ülekaal olla südame seisukohast nii suur probleem, kui arvatakse,» selgitas teadlane. Seevastu ülekaalus inimene, kes kannatab samal ajal tööpuuduse, vaesuse, üksilduse ja/või depressiooni all, peaks saama rohkem tähelepanu ja ressursse, et oma südameriski maandada. Muuhulgas võib kaaluda ka sellistel patsientidel statiinraviga natukene varem alustada, soovitas Tillmann.

Eesti on teinud tema hinnangul viimasel ajal edukaid samme tööpuuduse ja vaesuse leevendamisel. Lisaks võiks aga mõelda ka sellele, kuidas vähendada Eesti inimeste seas depressiooni ja üksildust.

Teadlane soovitab inimestel elada tasakaalustatult. «Eestis on kahjuks palju inimesi, kes keskenduvadki vaid ühele eesmärgile, näiteks on vaja teha algul väga palju tööd, teenida palju raha ja alles siis võib elu nautima hakata. Tihti tehakse selliseid ohverdusi suhete arvelt ja see omakorda kahjustab tervist,» lausus Tillmann.

Miks Venemaa elanikud nii vähe elavad?

Lisaks tõstatati uuringus küsimus, miks on Venemaa inimeste keskmine eluiga praegu oluliselt madalam kui Lääne- ja Kesk-Euroopas. Kui 60ndatel oli Venemaa oma keskmise eluea poolest maailmas esirinnas, siis 90ndate keskpaigaks oli kõik drastiliselt muutunud. Vene inimeste eluiga langes 90ndate alguses lausa 5 aastat ning käärid läänemaailmaga olid südamehaiguste osas neljakordsed.

Sellest madalseisust pole õnnestunud riigil veel välja tulla – Venemaa meeste keskmine eluiga on praegugi vaid 65 eluaastat, seevastu isegi Indias on eluiga juba 67 eluaastat. Uuringuga õnnestus Tillmannil teada saada, et 21. sajandil pole Vene inimeste madala keskmise eluea põhjus arvatavasti enam stress, alkoholitarbimine või kehv toit, nagu see oli 20. sajandil.

Teadlased ei oska praegu veel öelda, mis nii madalat keskmist eluiga põhjustab. «Ma kahtlustan, et asi võib olla tervishoiusüsteemis, kuna seal tuginetakse rohkem erameditsiinile, perearstidel on väiksem roll, ja ka meditsiiniteenuste kättesaadavus on oluliselt kehvem kui näiteks Eestis,» rääkis Tillmann.

Tillmanni uuring avaldati teadusajakirjas PLOS Medicine.

Loe ka neid

Tagasi üles