/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/05/27/375173t1hba5d.jpg)
Peaminister Andrus Ansip rõhutas riigikogus sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi küsimusele vastates, et tema ei nõustu hinnanguga nagu valitseks Eesti meditsiinisüsteemis ja arstide seas totaalne ringkäendus ning ülemusele kaebamisel pole mingit mõju.
Ansip: Eesti meditsiinis ei valitse ringkäendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heljo Pikhof rõhutas, et Keila hooldushaiglas toimunut ei saa vaadelda üksikjuhtumina, nimelt on patsientide esindusühingus olnud terve rida kaebusi üle Eesti, mis on samalaadsed Keila haigla juhtumitega.
«See, et PERHi juhatus Keila hooldushaiglat juhtinud Andres Peri töölt vabastas, on igati kiiduväärt, aga samas ei saa sellega lugeda Eesti hooldusravi probleeme lahendatuks. Täna kuulub tervishoiuametile küll järelevalvefunktsioon, kuid see järelevalvefunktsioon on formaalne, sellepärast kontrollitakse ainult pabereid, aga mitte hooldusravis toimuvat, see tähendab mitte sisulist poolt,» kritiseeris Pikhof järelevalvesüsteemi.
«See, mida ka mina nägin «Pealtnägija» saates, see mind loomulikult kurvastas, aga ma siiski kutsuksin kõiki üles, sealhulgas teid, mitte tegema ühest üldistusi. Ühe juhtumi põhjal statistilisi järeldusi teha on väär ja ma tahan uskuda, et meie hooldusravi kvaliteet on praegu märgatavalt parem, kui ta oli aastaid tagasi. Sellele uskumisele annab aluse ka teadmine, et hooldusravi voodikohtade arv on Eestis väga kiiresti kasvanud ja sellele veendumusele annab aluse ka teadmine, et hooldusravile kulutatud vahendite hulk on viimaste aastate jooksul väga kiiresti kasvanud,» selgitas Ansip.
Peaminister kinnitas, et patsientide kaebuste lahendamine on Eestis tagatud seadustega.
«Kahetsusväärsel kombel ka see televiisorist nähtud Keila juhtum ei sisaldanud endas patsientide või nende lähedaste kaebusi nendele institutsioonidele, kes nende kaebuste menetlemisega peaksid tegelema. See ei tähenda loomulikult seda, et pöördumine ajakirjanduse poole oleks olnud väär. Ajakirjanduse poole võib loomulikult alati pöörduda, kuid eelkõige tuleks pöörduda konkreetsete arstide, osakonnajuhatajate poole, sealt edasi haigla juhtkonna, haigla nõukogu poole, ministeeriumisse ja loomulikult on veel olemas sõltumatud inspektsioonid, kes niisuguste küsimustega tegelevad,» sõnas Ansip.
«Minu meelest ei saa teenuse osutajad, planeerijad ega rahastajad kuidagi olla kaebuste lahendajad – neil kõigil on oma huvid ja see ei kaitse patsienti,» leidis Pikhof.
«Ma ei saa nõustuda teie justkui tehtud avaldusega, nagu arstide hulgas või siis meditsiinisüsteemis tervikuna valitseks totaaalne ringkäendus ja juba eelduslikult ei ole ülemusele kaebamisel mitte mingisugust mõju, nagunii midagi ei aita. Minu meelest ei võiks meie seadusandjad rahulikult sellist olukorda pealt vaadata, kui see tõesti nii oleks, nad peaksid ikka seadusandlikul teel sellesse olukorda sekkuma. Õnneks asjad nii halvad ei ole,» oli peaminister veendunud.