Mida teeb külm ilm nahale?

Laste nahk on õrnem kui täiskasvanutel. Foto: Panther Media/Scanpix/Marco Kalbe

Suur temperatuuri kõikumine, jäine tuul ja pakane muudavad naha kuivaks ja karedaks. Halvemal juhul võib külm ilm põhjustada ka tõsisemaid nahahädasid, näiteks kutsuda esile nõgestõve.

Nahaarst Ene Mäestu sõnul muutub nahk kuivaks niiskusesisalduse vähenemise tõttu marrasknahas: «Talvine külm ja kuiv õhk kahjustavad marrasknaha loomulikku kaitsebarjääri – vedeliku kadu sarvkihis põhjustab mikropragude teket, mille kaudu sisenevad nahka ärritavad ained ja allergeenid, tekib põletik ja sügelus.»

Et ennetada ja leevendada naha kuivust, soovitab Mäestu nahka regulaarselt kreemitada. «Talvised baaskreemid peaksid olema rasvasema konsistentsiga. Need aitavad taastada marrasknaha kaitsebarjääri, kattes naha õlise kihiga ja takistades niiskuse kadu sarvkihist,» selgitas nahaarst.

Valvekliiniku üldarsti Kadi Tomsoni sõnul tuleks talvel jätta kõrvale alkoholi sisaldavad kreemid: «Neil on küll tihti meeldiv ja isuäratav lõhn, kuid niisutav toime on lühiajaline, sest kokkuvõttes kuivatab alkohol nahka.»

Külma ilmaga ei ole pärast pesu ja kreemitamist soovitav välja minna vähemalt mitte enne poolt tundi.

Näonahka, mis on talvel eriti õrn, tuleks Tomsoni hinnangul puhastada mitsellaarveega, seepi, pidevat koorimist ja kraanivee kasutamist tuleks aga pigem vältida. Sagedane duši all või vannis käimine teeb üldarsti sõnul nahale samuti karuteene, jälgida tuleks ka seda, et vesi ei oleks pestes liiga kuum.

«Külma ilmaga ei ole  pärast pesu ja kreemitamist soovitav välja minna vähemalt mitte enne poolt tundi. Seda peaks silmas pidama ka näo- ja kätekreemi kasutamisel. Tähtis on valida ka külmale ilmale sobiv riietus ja lühendada õues viibimise aega,» toonitas Mäestu.

Eriti tundlikud on nahaarsti sõnul väikesed lapsed, sest nende marrasknahk on õhem, veerohkem ja kuivem, kuna nende rasunäärmed ja ole veel täielikult välja arenenud.

Külma toimel võivad Mäestu sõnul imikute ja väikelaste põskedele tekkida 48–72 tundi hiljem punased valutud tihked sõlmed, tegemist on nahaaluse rasvkoe põletikuga. «Nahk paraneb mõne nädalaga, ravi ei ole vajalik, kuid edaspidi tuleb vältida pikemat kontakti külmaga,» selgitas nahaarst.

Salakaval nõgestõbi

Ka nahahaigused nagu atoopiline dermatiit, psoriaas ja käte ekseem, mille juhtivaks sümptomiks on naha kuivus, ägenevad Mäestu sõnul just külmal aastaajal. Esineda võib ka külmaga avalduvat nõgestõbe – külmaurtikaaria ehk nõgestõbi on naha reaktsioon külmale, mis avaldub külma ilmaga pikalt väljas viibides, näiteks talvespordi harrastajatel, aga ka külmas vees ujumisel, konditsioneeriga ruumis viibides või isegi külma jooki rüübates.

Külmaga kokku puutunud kehaosadel, sagedamini näol, kaelal ja kätel, tekib nahaarsti sõnul sügelev kublaline lööve. Sümptomid algavad varsti pärast temperatuuri järsku langust, tavaliselt siis, kui temperatuur on alla 4 kraadi, aga mõnel juhul ka juba kõrgema temperatuuri juures, eriti just niiske ja tuulise ilmaga.

«Ei ole täpselt teada, miks külmaurtikaariat tekitab. Külmaärritusel tekib allergiline reaktsioon, mille käigus vabaneb histamiin, sattudes vereringesse, mis põhjustabki sümptomeid nagu naha punetus, turse ja sügelus, harva võib tekkida süsteemne ehk kogu keha reaktsioon, mida nimetatakse anafülaksiaks,» rääkis Mäestu.

Nahaarsti sõnul võib külmaurtikaaria avalduda igas vanuses, sagedamini tekib see aga lastel ja noortel vanuses 18–25 aastat. See võib olla seotud eelnevalt põetud viirusinfektsiooniga või olla mõne muu haiguse sümptomiks. «Haigus võib kesta kuid või aastaid, enamasti mööduvad sümptomid keskmiselt viie aasta pärast. Sellegipoolest on need sümptomid väga stressi tekitavad,» selgitas Mäestu.

Allergia sümptomite leevendamiseks soovitab nahaarst võtta antihistamiinseid ravimeid, raskemal juhul pidada nõu arstiga. Harva esinev kaasasündinud perekondlik külmaurtikaaria kestab kogu elu. Sel juhul on iseloomulik raskem haiguspilt – nõgeslööve tekib üle kogu keha, kaasnevad ka gripilaadsed sümptomid.