/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2012/08/07/1258214t1haee1.jpg)
USA president Donald Trump ütles hiljuti New York Timesile, et tarbib päevas 12 dieetkokat. Kuidas mõjutab selline kogus inimese organismi?
President Trumpi eeskuju: mis juhtub kehaga, kui juua iga päev 12 dieetkokat?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi see on ilmselt parem, kui igapäevaselt 12 suhkruga karastusjoogi tarbimine, on praegu veel väga vara öelda, kuidas sellise koguse dieetkoola tarbimine tervisele mõjub,» ütles dr Dariush Mozaffarian USA Tuftsi ülikooli Friedmani toitumisteaduse ja -poliitika koolist, kirjutab TIME.
Tema sõnul pole väheste kalorite ega kunstlike magusainete mõju teada. «Me teeme justkui rahvatervise eksperimenti kogu populatsiooni peal,» lisas ta.
Mozaffariani sõnul on väga vähe põhjuseid, miks juua tavalise või mineraalvee asemel dieetkokat. 12 karastusjoogis sisalduva kofeiin koguse tõttu peaks täiskasvanu konsulteerima arstiga. See võib viia muidu näiteks iivelduse, unetuse, migreenini või kiirenenud südamerütmini.
Teine mure seisneb Mozaffariani sõnul selles, et väga magusa maitsega kunstlikke magusaineid sisaldav jook, võib kergitada keha arusaama sellest, millal on toit magus. Nii võib sageli selliseid jooke tarbival inimesel tekkida tunne, et tervislikud magusad toidud või toiduained, näiteks puuviljad, pole piisavalt magusad, ning magusat süües tarbitakse pigem kunstlikke magusaineid.
Kuigi praegu puuduvad kokkuvõtvad uuringud dieetkoka mõju kohta, on paljud uuringud toonud välja potentsiaalselt tõsisemaid tervisetagajärgi, mis on selliste jookidega seotud.
Võib soodustada kaalutõusu
Loomade peal läbi viidud uuringute põhjal arvavad mõned uurijad, et dieetkoola eriti magus maitse ja samal ajal saamata jäänud kilokalorid, panevad keha nõudma energia järele, mille organism oleks saanud muidu suhkrust ning see võib viia hiljem ülesöömiseni. Teine loomadel korraldatud uuring tõi välja psühholoogilised muutused, mis võivad viia kaalutõusuni. Nende seas ka segadus kõhubakterite ja näljatunnet mõjutavad hormooni tasemega.
Võib tõsta II tüüpi diabeedi tekkeriski
Kuigi teadlased ei ole öelnud, et dieetkoka joomine viiks selle haiguseni, on leitud neil omavaheline seos. Näiteks 2009. aasta uuring näitas, et dieetkoola joojatel oli 67 protsenti suurem tõenäosus II tüüpi diabeedi tekkeks kui mittesuitsetajatel. Kuigi samal ajal on võimalus, et inimesed, kel on suurem tõenäosus II tüüpi diabeedi tekkeks, joovad rohkem ka dieetkokat.
Võib olla halb südamele
See sama 2009. aasta uuring tõi välja, et regulaarselt selliseid jooke tarbinud inimestel oli 34 protsenti suurem tõenäosus metaboolse sündroomi tekkeks kui neil inimestel, kes kunstlikke magusainetega jooke ei joonud. Metaboolse sündroomi puhul esinevad mitmed sümptomid, näiteks kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur, lubatust kõrgem kolesteroolitase ja kõhule kogunenud rasv. See võib tõsta inimeste riski II tüüpi diabeedi südamehaiguste ja insuldi osas, on toonud välja Mayo kliinik.
Võib mõjuda halvasti ajule
Tänavu avaldatud uuringus tuuakse välja, et inimestel, kes jõid vähemalt ühe dieetjoogi päevas, oli kaks korda kõrgem insuldirisk võrreldes nendega, kes ei joonud ühtegi sellist jooki. Seal uuringus toodi välja ka dieetjookide tarbijate kõrgem risk dementsuse ja Alzheimeri tõve tekkeks. Samas ei näita see uuring, et dieetkoola tarbimine põhjustaks kindlasti Alzheimeri tõbe.