Miks hakkab nina külma ilmaga vett jooksma?

Õues vesiseks muutuv nina kimbutab paljusid.

FOTO: Panther Media / Scanpix / Mitar Gavric

Ligi 50 kuni 90 protsendil inimestest hakkab külma ilmaga nina vett jooksma ehk tekib nn külmast tingitud nohu.

See probleem kimbutab eriti astma, ekseemi või heinanohu käes kannatajaid, kirjutab CNN.

Nina ülesanne on soojendada ja niisutada sissehingatavat õhku, et see kopsudesse sattudes rakke ei ärritaks. Kui inimene hingab sisse, on õhk nina tagaosas tavaliselt umbes 26 kraadi, kuid võib olla ka lausa 30 kraadi. Õhuniiskus on nina tagumises osas tavaliselt sada protsenti, olenemata sellest, kui külm on sissehingatav õhk. 

See näitab, et nina on väga efektiivne kontrollimaks, et sissehingatav õhk muudetakse enne kopsudesse jõudmist soojaks ja niiskeks.

Külm ja kuiv õhk stimuleerivad ninas asuvaid närve, mis saadavad sõnumi ajju. Seejärel aju vastab impulsile, suurendades verevoolu ninna ning laienenud veresooned soojenevad, kui õhk neist möödub. Samuti on nina üks eesmärk toota rohkem eritisi, hoides ninna tuleva õhu niiskust.

Külm ja kuiv õhk stimuleerib ka ninas asuvaid immuunsüsteemi rakke. Need rakud panevad nina veelgi enam eritisi tootma, et muuta nina niiskemaks. Hinnanguliselt võib inimene kaotada päevas 300 kuni 400 milliliitrit vedelikku nina funktsioonide tõttu.

Soojus ja veekadu on väga lähedalt seotud. Ninasõõrmetes õhu soojendamine tähendab, et ninaõõne limaskest muutub jahedamaks kui keha sisemine temperatuur. Samal ajal vesi aurustub, et niisutada õkhu.

Vesi aurustub ja see nõuab suurt kogust soojust. See võetakse ninast, muutes seega nina külmemaks. Seejärel hakkab verevool ninna suurenema ja õhu soojendamise ülesande tõttu tekib ninas soojakadu. Keha normaalne reaktsioon külmale on viia veri eemale suurtesse veresoontesse, et vähendada naha kaudu toimivat soojakadu.

Keeruline on saavutada tasakaalu korrektse soojuse koguse ja niiskusekao vahel.

Kui nn kompenseerimise süsteem on natuke liiga aktiivne, tekib niiskust liialt palju ning kuiv õhk hakkab ninasõõrmeid kuivatama. Immuunsüsteemi rakud on tavaliselt tundlikumad astma või allergiatega inimestel. Veresoonte suurus muutub rohkem inimestel, kes reageerivad rohkem keskkonna- ja temperatuurimuutustele.

Seega võib külm õhk tekitada ninakinnisust ja isegi aevastamist.

Loe ka neid

Tagasi üles