/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/31/7267337t1h7694.jpg)
Kui tahad elada saja-aastaseks, pead muudatusi tegema rohkem kui pelgalt toitumises, sest olulised on ka teatud iseloomuomadused.
Võta õppust: need omadused iseloomustavad 100-aastaseks elavaid inimesi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas International Psychogeriatrics avaldatud uuringus vaadeldi 29 eaka vaimset ja füüsilist tervist, kirjutab Time. Nad olid 90–101-aastased ning elasid Lõuna-Itaalias Cilanto piirkonnas, kus on inimestel üsna kõrge eluiga. Osalejad kirjeldasid muu hulgas oma traagilisi elujuhtumeid, usulisi veendumusi ja migratsiooniga seotud juhte.
Eakate iseloomu paluti kirjeldada ka nende noortel sugulastel, kes pidasid oma vanu lähedasi sagedasti kontrollivaks ja jäärapäiseks. Küll aga iseloomustas neid ka sitkus ning võime elumuutustega kohaneda. «Need inimesed on kogenud depressiooni, vahetanud elukohariiki ning kaotanud lähedasi. Et eluga toime tulla, pidid nad leppima asjadega, mille muutmine ei olnud nende võimuses, aga ka võitlema selle nimel, mida nad said ise muuta,» kirjeldas uuringu autor dr Dilip Jeste San Diego meditsiinikoolist.
Uuringus osalenud vanimaid isikuid iseloomustasid veel positiivne ellusuhtumine, tugev tööeetika ning lähedased suhted pere, usu ja kodukohaga. Enamik neist olid endiselt aktiivsed ning kandsid hoolt oma kodu ja maalapi eest. Autorite väitel andis see võimalus neile ka teatud elueesmärgi, hoolimata sellest, et nad olid juba jõudnud kõrgesse ikka.
Eakaid võrreldi ka nende pisut nooremate sugulastega vanuses 51–75 eluaastat. Polnud üllatav, et eakate vaimne tervis oli juba kehvem kui noorematel, kuid endiselt oli neil olemas eneseusk ning hea otsustusvõime.
Dr Jeste nimetab seda vananemise paradoksiks: isegi kui füüsis on juba halvenenud, siis vaimne tervis on paljudel ikkagi üsna heal tasemel. «Nad kogesid rohkem õnne ja eluga rahulolu kui depressiooni ja muserdatust. See on vastupidine meie algsele arvamusele ja näitab hästi, et vananemine ei tähenda ainult üht suurt masendust,» rääkis ta.
Maailmas on hulk riike, mis paistavad silma pikaealisusega – Kreeka, Itaalia, Jaapan, Costa Rica jm. Enamasti on neid puudutavates uuringutes aga keskendutud geneetikale, toitumisele ja füüsilisele tervisele, mitte niivõrd iseloomule ja vaimsele tervisele. Dr Jeste nentis, et tervete ja tugevate eakate uurimine aitaks teadlastel rohkem mõista vananemisprotsessi ning seda, millised tegevused ja omadused aitaks eluiga pikendada.
«Uuring näitab, et teatud omadused on väga olulised – nende seas vastupidavus, tugev sotsiaalne võrgustik ja kaasatus ning eneseusk. Pole ainult üht faktorit eluea pikendamiseks ning tahame veel edasi arendada seda, millised tegurid üksteist ja eluiga mõjutavad,» lisas autor.