:format(webp)/nginx/o/2017/10/25/7247471t1h07b7.jpg)
Kui esialgu plaanis haigekassa kirjutada hambaarstidele ette, mis hinnaga peavad eakad uued valehambad suhu saama, siis nüüd on sellest tohtrite poolt tugevalt kritiseeritud plaanist loobutud. Ka otsustas haigekassa tõsta osasid hambaaukude lappimiseks ette nähtud teenuste hindu, sest esialgsed olid tohtrite sõnul liiga madalad.
«Me oleme saanud päris palju tagasisidet hambaarstide liidult ajakirjanduse vahendusel ja võin öelda, et see on meile kohale jõudnud,» ütles haigekassa juht Rain Laane.
Tänavu 1. juulist taastas riik täiskasvanute hambaravihüvitise, kuid inimesed said seda kasutada vaid nende arstide juures, kes olid nõus haigekassa poolt ette kirjutatud hindadega töötama. Hambaarstide väitel aga olid hinnad liiga madalad ja ei katnud tegelikke kulusid.
«Maakeeli öeldes hambaplommi hinnad on täiesti valed ja nüüd me oleme hindu korrigeerinud, see number on nüüd nende soovide järgi tehtud ja seal on märgatav tõus,» ütles Laane. Tõusnud on ka mitmed teised hinnad, alates baaskandikust kuni juureravini. Ligi 20protsendiline hinnatõus nõuab haigekassa eelarvest 2,4 miljonit enam ning see sisaldab ka 1. aprillist jõustuvat meedikute palgatõusu.
Laane sõnul on viimasel ajal palju kirgi olnud hambaproteeside hüvitise teemal. Seni tuli eakatel 260eurose toetuse saamiseks esitada haigekassal tšekk ning esialgse plaani kohaselt soovis haigekassa uuel aastal hakata seda samuti maksma arstidele, kes on nõus nende poolt ettekirjutatud hinnakirja alusel töötama. «Hambaarstide tagasisiside oli, et ärge muutke praegust süsteemi, sest see on keeruline valdkond – seal on arsti- ja laboritöö,» rääkis Laane.
Nüüd on haigekassa meelt muutnud, hüvitis jääb küll mitterahaliseks ehk seda saab kasutada haigekassaga lepingu sõlminud arsti juures, kuid arst ei pea enam riikliku hinnakirja järgi tööd tegema. Haigekassa maksab arstile kinni 260 eurot proteesi maksumusest, kuid arstid peavad haigekassale ütlema, kui palju protees tegelikult maksab.
«Küsitakse, mida see number meile annab, siis selle põhjal me saame otsustada, kas tuleval aastal on vaja seda 260 eurot muuta,» selgitas Laane. «Ma arvan, et mitte alla-, vaid ülespoole,» lisas ta.
Laane pani inimestele südamele, et 2017. aastal proteesihüvitist kasutanud inimesed esitaksid oma tšekid hiljemalt 31. jaanuariks 2018, sest hiljem neid enam ei hüvitata. «See on lühike tähtaeg, aga kuna hakkab kehtima uus kord, siis ülemineku vanalt korralt uuele me tahame teha kuu aja jooksul,» rääkis haigekassa juht.
Kui oktoobris tegi tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Haigekassale saadetud kirjas ettepaneku tõsta 2018. aastast täiskasvanute hambaravihüvitise määr seniselt 30 eurolt 50 euroni, siis täna kinnitas ta Haigekassa pressikonverentsil, et hüvitise summaks saab 40 eurot. Haigekassa nõukogu ei pidanud 50-eurost hüvitist hetkel veel võimalikuks.
85-eurost hüvitist hakkavad saama ka mitmete keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi väga vajalik (diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom).
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane avaldasid täna, et uuest aastast saavad kiiremat ravi ning operatsioone need, kes seni kannatasid pikkade ravijärjekordade tõttu.
Ka saab tuleval aastal saab tervishoiusüsteem esimest korda tänu uuele rahastusmudelile 34 miljoni euro ulatuses lisaraha nende teenuste jaoks, kus seis on täna kõige kriitilisem või kus on ravijärjekorrad liiga pikad.
«Tegu on olukorra normaliseerumise esimese etapiga, esimese (lisaraha) aastaga kohe kõike ei muuda,» tõdes Ossinovski.
Plaanitud lisaraha abil saaks teha 7000 operatsiooni rohkem ning need, kelle operatsioon on täna planeeritud 2019. aastasse, võivad jõuda operatsioonilauale juba tuleval aastal. Kui seni tehti aastas 13 000 hallkae operatsiooni, siis nüüd on võimalus teha kuni 5000 operatsiooni rohkem. Uue põlve- või puusaproteesi saab 3600 inimest, kes on seni oodanud järjekorda 2 kuni 3 aastat.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)