/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/06/28/645940t1hd759.jpg)
Tasuta vastuvõtule pöördunud Dianal tuli maksta korduvvisiidi eest 15 eurot, sest arsti sõnul olevat haigekassal raha otsa saanud.
Patsiendilt hakati tasuta visiidil raha nõudma (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järsku küsiti raha
Lasnamäe Medicumi nahaarsti vastuvõtule pöördunud Dianal (perekonnanimi toimetusele teada) avastati kontrolli käigus kahtlane sünnimärk, mistõttu arst kirjutas talle saatekirja kirurg Arne Josingi vastuvõtule. Arst mainis naisele, et visiiditasu ega protseduuride eest ta maksma ei pea, sest saatekiri on sama polikliiniku teise eriala arsti kirjutatud.
24. novembril lõigati naisel sünnimärk ära ja ta ei pidanud protseduuri eest midagi maksma. Diana sõnul õmmeldi haav kahe õmblusega kokku ja ta kutsuti tagasi 27. novembril. Sel korral kontrolliti, et haav oleks puhas ja kõik oleks korras. Ka sel korral ei võetud naise käest raha. Naine kutsuti tagasi 1. detsembril.
1. detsembril arsti juures käies ütles kirurg Dianale, et alates tänasest on haigekassal raha otsas ja visiidi eest tuleb maksta 15 eurot. Patsient küsis, et miks seda teha tuleb ja mainis, et pole sellest midagi kuulnud. Selle peale olevat kirurg Dianale öelnud, et kõike ei räägitagi alati ja lisas, et alates 1. detsembrist maksavad kõik patsiendid.
Diana pöördus seejärel registratuuri ja maksiski 15 eurot ära. Arvel oli kirjas, et tegemist oli õe iseseisva vastuvõtuga ja arve esitaja on õde Galina Solovieva.
Sel vastuvõtul võeti Dianal välja üks niit ja öeldi, et ta peab tulema järgmisel reedel tagasi, sest siis võetakse välja ka teine niit. Neljapäeval, päev enne vastuvõttu, helistati naisele Medicumist uuesti ja öeldi, et tasuta niidi väljavõtmiseks tuleks pöörduda perearsti poole.
Eksitus polnud seotud haigekassa raha lõppemisega
«Uurisime juhtumit ja tunnistame, et arst on siin ekslikult käitunud. Poole ravijuhu pealt ei ole reeglite kohaselt teenuse osutajal õigust minna üle tasulisele teenusele, rääkimata sellest teavitamisest pärast teenuse osutamist,» rääkis Medicumi ülemarst Lidia Rändvee.
Ülemarsti sõnul oli juhtum tingitud töökorralduse muudatusest üldkirurgia erialal ning sellest tingitud olukorrast, mida arsti hindas valesti. «See ei puudutanud raha lõppemist või haigekassa lepingut,» selgitas Rändvee.
Eksimuste väljaselgitamiseks töötab Medicumis patsientide tagasisidesüsteem. Ülemarsti sõnul käsitletakse seal põhjalikult iga ettepanekut või kaebust. Patsientide üldine rahulolu teenusega on uuringute kohaselt 88 protsenti.
«Vabandame patsiendi ees ja võtame temaga ühendust kulutuste korvamiseks,» lausus Rändvee. Ta lisas, et selle juhtumi valguses viiakse organisatsioonis läbi ka töötajate täiendav teavitamine, et selliseid olukordi rohkem ei tekiks.
Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhata Katrin Romanenkov ütles pärast Medicumiga asjaolude täpsustamist, et tegemist oli kahetsusväärse eksitusega, mille ettevõte korda ajab.
Romanenkovi sõnul esineb selliseid kaebusi harva, kus patsient on pidanud teenuste eest tasuma, samas kui ta ise oleks enda arvates pidanud saama ravi haigekassa kulul. Reeglina on tegemist vähesest suhtlemisest tuleneva arusaamatusega, mis lahendatakse raviasutuse ja patsiendi vahel, lisas ta.