Kiirabi ohtlik töö: 15 torget ja üle tuhande visiidi süstivate narkomaanide juurde

Kiirabi liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee.

FOTO: Tiit Reinberg / Järva Teataja / Scanpix

Tallinna Kiirabi näitel on patsiendi tahtliku või tahtmatu tegevuse tõttu igal aastal ca 10-15 torkevigastusega tööõnnetust, rääkis kiirabi liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee.

Eesti kiirabitöötajad on ühed suurema tööst tingitud vigastuste riskiklassiga tervishoiutöötajad riigis, kirjutab Med24. Üheks olulisemaks ohuks on nakatumine patsiendi edasi antavatesse haigustesse kiirabi osutamise ajal.

Ago Kõrgvee sõnul on üksnes Tallinna Kiirabi teeninduspiirkonnas aastas keskmiselt 1000 (lõppeval aastal ca 1600) väljakutset üledoosi saanud, reeglina ennast süstiva narkomaani juurde.

«Praktikast teame, et suur osa selliseid patsiente võib olla ka ohtlike nakkuste, kaasa arvatud HIV kandjad,» lisas ta. «Kiirabi töö spetsiifikast tulenevalt ei ole kahjuks võimalik sajaprotsendiliselt välistada kiirabitöötaja vigastamist ja seeläbi kokkupuudet patsiendi potentsiaalselt kontagioosse verega. Tallinna Kiirabi näitel on patsiendi tahtliku või tahtmatu tegevuse tõttu igal aastal umbes 10-15 torkevigastusega tööõnnetust.»

Minimeerimaks kiirabitöötaja võimalikku hilisemat haigestumist sellise sündmuse tagajärjel on välja töötatud kord, mis näeb ette konsultatsiooni nakkusarsti juures, riski väljaselgitamist ja profülaktilise ravikuuri määramist. Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on ravi eest tasumine sellisel juhul tööandja ülesanne. Ravikuuri maksumus on praegu umbes 1500 eurot iga juhtumi kohta.

Loe pikemalt Med24st.