Patsientide ühing: meie tervishoid on rahakeskne

Kallist lõikusest on ilma taastusravita vähe kasu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Praegusest tervishoiusüsteemist puudub patsiendikesksus, on vaid rahakeskne lähenemine, sest kõik on üles ehitatud ärile ja äriseadustele, kommenteeris pikki ravijärjekordi patsientide esindusühing.

Patsientide esindusühingu esindaja Anne Veskimeister ütles, et ümber tuleks vaadata kogu tervishoiusüsteemi loogika, mis on praegu pigem ravimikeskne, suurhaiglad on orienteerunud kallimate protseduuride soodustamisele ja haigekassalt raha väljapumpamisele, mitte patsientide parimale teenindamisele.

«Sootuks on unustatud, kelle jaoks see süsteem on püsti pandud. Muidugi on arste, kes töötavad südametunnistusega ega ole keskendunud peamiselt ravimifirmadele tehtavatele uuringutele, kuid paraku kipub süsteem kiiva rahateenimise nimel tegutsemise suunas,» selgitas ta.

Veskimeister lisas, et haigekassa eelistab rahastada suurhaiglaid, mille nõukogud on poliitiliselt paika pandud ega koosne selleks sobivatest spetsialistidest,
samas ei sõlmita lepingut korralikku teenust pakkuvate ja patsientide rahulolu pälvinud asutustega. Ta tõi näiteks Villa Benita ja taastusarsti Ivo Koltsi, kes võitsid suisa kohtuprotsessi, kui vaidlustasid haigekassa keeldumise
lepingut sõlmimast.

Patsientide esindusühing saab sageli päringuid, kus inimesel on tervisega probleem, mis vajab lahendust, aga arsti juurde pääseb alles mitme kuu pärast ja kui
lõpuks pääseb, siis küsib arst: kus te siiani olite - miks te alles nüüd pöördute.

Kõige rohkem muret teeb kehv taastusravi kättesaadavus, eriti trauma- ja operatsioonijärgsetel haigetel, sest kui suur hulk raha kulutatakse operatsiooni peale, aga järelravi (või ka eelravi) pole korralik, siis jääb inimene ikka puudega.

Tegelikult on probleem laiem – puuduvad profülaktilised tervisekontrollid, mida perearstid tegelikult tahavad sisse viia. Ennetus piirdub praegu vaktsineerimise ja
mõne üksiku sõeluuringuga, mis on patsiendiorganisatsiooni välja aetud, nagu näiteks vähiliidu mammograafiauuringud. Ainus patsiendiorganisatsioon, mis on keskendunud puhtalt ennetusele, on südameliit.

Näiteid selle aasta juhtumitest:

1. Diagnostikakeskusesse pöördunud raske südamehaige sai teada, et 2010. aasta lõpus pole raha diangostikat teha, uuring määrati 20.02.2011. Kohale minnes selgus, et nõuti 23 eurot tasu ja abi jäi saamata, kuna patsiendil polnud
seda raha, sest ravimitele kulub palju. Haigekassa väitel oli rahanõue vale, ka pereast kinnitas seda.

2. Perearst andis saatekirja ortopeedile, patsient käis tasulisel vastuvõtul, kus tohter kirjutas välja CPT uuringu. Perearst keeldus andmast saatekirja kompuuteruuringule, väites, et patsient peab selle oma taskust kinni maksma.

3. Taastusravi vajav haige ei jaksa teenuse eest maksta. Liiklusavarii tõttu kannatada saanud põlve- ja käeoperatsiooni järgne patsient ei teinud haiglas
taastusravil olles arstiga koostööd, karistuseks kirjutati tagantselja haiglast välja, kui ortopeedi juurde saadeti. Sealt toimetati psühhoneuroloogiasse, kus viibis ühe päeva ja saadeti koju. Liikumisvõimetu, ei jaksa ise transpordi ja taastusravi eest maksta, järjekorrad pikad, vajab
õigeaegset taastusravi, soovib kiiremini terveneda, et normaalset elu jätkata.

4. Sünnitraumaga sündinud laps, sünnitusel vasaku rangluu murd. Pelgulinna haiglas sellest ei teatatud emale, paberite järgi oli kõik korras. Laps oli suur, arstide sõnul seetõttu jäi tuvastamata. Ämmaemand vabandas ema ees,
nüüd on probleem taastusravi kättesaamisega - 3 kuud ootas järjekorras arstile pääsu, 3. märtsiks esimene massaaž ja bassein määratud. Ema soovib,
et kiiremini tegeldaks, küsib, mida teha. Ei jaksa maksta protseduuride eest.

5. Kroonilise ninakinnisusega tudeng sai LORi juurde numbri kahe kuu pärast - tasulisse vastuvõttu ei saa minna, kuna pole võimalik nii palju maksta.

6. Proktoloogi juurde suunatud patsient kaebas, et järjekorrad on mitu kuud. Ainsad proktoloogid töötavad Lääne-Tallinna keskhaiglas.