Ekspert: rokkari elustiiliga oled inimvare juba 40-aastaselt

Professor Rudi Westendorp.

FOTO: Scribe Publications

Eakusekspert Rudi Westendorp hoiatab, et meelemürgid teevad kehale üks-null ära ning see on ka põhjus, miks eluiga on lühike või vanemana tervis eriti kehv. 

Pikaealisuse saladus on piisav liigutamine ja mittesuitsetamine, rääkis tunnustatud tervisliku vananemise professor Rudi Westendorp Pealinnale. «Dieeti pidama ei pea – peab sööma head toitu, mis tähendab, et toidulaud peab olema värviline. Kõige olulisem on lihtsalt mitte liiga palju süüa,» soovitas ta. 

Eksperdi sõnul pole kunagi liiga vara terveks vanaduspõlveks ettevalmistusi teha. Esmatähtis on enda kahjustamise vältimine. «Paratamatult kahjustame elu jooksul oma keha, aga seda saab ka parandada. See on nagu majandus – kui liiga palju raiskad, jääd võlgadesse. Ei tohi end kahjustada kiiremini, kui paraneda suudad,» kirjeldas ta. Lihtsaim viis on mitte suitsetada, sest väga raske on suitsetades tervelt vananeda. 

«Muidugi mõjutavad tervist ka muud mõnuained. Kui elad rock'n'rolli elustiili, võid oma keha ka kahe-kolmekümne aastaga täiesti ära rikkuda. Siis oled täielik vare juba 40-aastaselt. Ja kui sul on nutitelefon, siis pead selle vahel välja lülitama, et lasta endal toibuda,» hoiatas Westendorp.

Üha pikenev eluiga tagab ühiskonnale täiesti rakendamata inimressursi. «Kui me elame kauem ja parema tervisega, saame oma eluga rohkem teha nii enda kui ka ühiskonna heaks. Ei ole ühtegi riiki, kes jätaks lihtsalt seisma väärtusliku loodusressursi. Samamoodi peame mõistma, et meil on samasugune väärtuslik inimressurs,» tõdes Westendorp.

Ta märkis, et vanem inimene võib olla oma oskuste ja kogemustepagasiga nii mõnelegi töökohale ideaalselt sobiv. Seepärast ei pea ka ühiskond koosnema ühesugustest inimestest, vaid nende seas on vaja mitmekesisust.

RKAS-i juhatuse esimees Urmas Somelar esines eelmisel aastal sõnavõtuga, kus väitis, et üle 45-aastased inimesed ei ole võimelised enam isegi õppima. «Võin selle peale ainult käsi laiutada. Saadame talle minu raamatu. See on täiesti selge vanuseline ahistamine, millest me peame lahti saama,» ütles seepeale vananemisekspert. 

Westendorpi sõnul pole vaja muretseda, et iibe languse tõttu ei ole tulevikus enam kedagi, kes meie eest hoolitseks. «Me saame oma hooldusprobleemid ka muudmoodi lahendatud. Lapsi peab saama vaid siis, kui sa neid väga tahad, mitte endale tulevaste hooldajate kasvatamiseks või ühiskonna taastootmiseks. Pealegi on see ka väga kulukas,» tõdes ta. 

Põhjus, miks mehed elavad naistest vähem, on see, et nad võtavad rohkem riske, kuid päris põhjust ei tea Westendorpi kinnitusel keegi. «Usun, et tulevikus hakkab see tendents vähenema - naiste ja meeste oodatav eluiga läheneb teineteisele. Alfaisased lõpetavad üksteise tapmise, hakkavad vähem jooma. Vanas eas vähenevad erinevused sugude vahel,» lisas ta. 

Loe pikemalt Pealinnast

Loe ka neid

Tagasi üles