Lätis levib HIV laste seas tavatul moel (4)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis korraldatavad HIV kiirtestimised on ennekõike suunatud täiskasvanutele.
Eestis korraldatavad HIV kiirtestimised on ennekõike suunatud täiskasvanutele. Foto: Liis Treimann

Tänavu sügisel tegi Läti meedikuid ärevaks teade, et esimest korda diagnoositi HIV lastel, kes sündisid tervena ja ei saanud nakkust oma emalt.

Kuigi igal aastal sünnib Lätis viis-kuus HIV-positiivset last, siis tänavu sügisel diagnoositi kolm HIV juhtu lastelt, kes ei saanud nakkust oma emalt, vahendab TVnet Läti telekanali LTV7 uudist. Ilmselt said 9-, 15-  ja 16-aastane nakkuse sugulisel teel.

Läti nakkushaiguste kliiniku juhataja Inga Ažina sõnul ei ole sellised nakatumised ühiskonna jaoks hea märk ning nüüd tasuks hoolega järgi mõelda, kuidas lapsed nii noores eas võivad nakkuse saada.

Kui teismeliste nakatumise põhjuseks võib olla varajane seksuaalelu, siis üheksa-aastase puhul on ilmselt tegu vägistamisega. Kõigist juhtumitest on teavitatud politseid ning toimub kriminaaluurimine. Praegu on Lätis 76 HIV-positiivset alaealist.

Igal aastal saab Lätis HIV-diagnoosi 350 inimest, 50-60 selle diagnoosiga naist jäävad lapseootele ja otsustavad sünnitada. Iga kümnes laps, kelle ema on HIV-positiivne, saab oma emalt ka nakkuse.

«21. sajandil, kui on olemas moodsad profülaktilised ravimid, ei tohiks midagi sellist juhtuda!» sõnas Läti nakkushaiguste kliiniku juhataja Inga Ažina. Laps võib saada nakkuse nii raseduse kui ka sünnituse ajal või rinnaga toitmisel. HIV-positiivsed emad peaksid seetõttu loobuma rinnaga toitmisest ning andma piimasegusid. Alates 2017. aastast antakse piimasegusid selle diagnoosiga emadele tasuta.

Laps ei nakatu raseduse ajal, kui ravi alustada 14 rasedusnädala jooksul, kuid mitte kõik HIV-positiivsed naised ei järgi arstide soovitusi.  «Ta võib kabinetis pead vangutada, võtta retsepti ja isegi osta rohu apteegist välja, aga hiljem ära visata,» rääkis Inga Ažina, kes igapäevaselt töötab selliste patsientidega.

Esimene oma emalt nakkuse saanud laps sündis Lätis 1999. aastal , tänaseks on ta 18-aastane. Kõige enam HIV-positiivseid lapsi sündis 2013. aastal – 11. See arv oli nii suur, et lõunanaabreid väisas maailma tervisorganisatsiooni esindaja.

Mullu sündis Lätis kuus HIV-positiivset last, kes peavad elu lõpuni ravimeid tarvitama.

Tervise Arengu Instituudist öeldi, et Eestis on küll olnud juhuseid, kus alaealine on saanud HIV nakkuse sugulisel teel. «See oli HIV epideemia alguses aastatel 2000 ja 2001 ja need noored olid siis vanuses 15-19, nüüdseks on nad juba ammu täiskasvanud,» ütles TAI pressiesindaja Gea Otsa.

Seisuga juuni 2017 on Eestis 50  HIV-positiivset alaealist. Enamik neist on kooliealised, sest viimaste aastate hoolas rasedate testimine (rasedusega arvele võtmisel ning III trimestri lõpus) ning ravi on võimaldanud selle, et ka HIV-positiivsel emal on väga suur tõenäosus saada HIV-negatiivne laps.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles