/nginx/o/2016/05/10/5363111t1h6a56.jpg)
Riik eraldab järgmisel aastal 5 miljonit eurot sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli ühisele arendusprojektile, mille käigus kogutakse 100 000 inimese geeniandmed ning integreeritakse need igapäevameditsiini osaks, et anda inimestele tagasisidet personaalsetest geneetilistest riskidest.
Projekti eesmärk on anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis. Kavas on koguda 100 000 inimese geeniproovid ja koostada nende põhjal individuaalsed geenikaardid. Projekti eesmärk on luua võimalus geeniandmete sidumiseks tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot, teatas sotsiaalministeerium.
«Meil on tänaseks piisavalt palju teadmisi nii geenidega seotud haigestumise riskidest kui ka ravimite toimimise individuaalsetest eripäradest, et hakata neid süsteemselt igapäevases tervishoius kasutama,» ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «Koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooliga võimaldame veel 100 000 inimesel liituda geenivaramuga, et anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ja seeläbi panus tuleviku tervishoidu.»
Projekti teevad üheskoos sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool. Geeniproovide kogumist, genotüpiseerimist ja esmast analüüsimist juhib Tartu Ülikooli Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi. Samuti panustab ülikool oma kogemusi ja kompetentsi geenidoonoritele tagasiside andmise süsteemi loomisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse geeniandmetel põhineva tagasiside andmiseks patsientidele.
Geenivaramu direktor Andres Metspalu sõnul tervitab ülikool sotsiaalministeeriumi initsiatiivi geenidoonorite arvu märkimisväärselt suurendada. «Meil on hea meel, et geenivaramu pikaajalise töö tulemused hakkavad selle projekti toel kanduma üle reaalsesse meditsiini,» ütles Metspalu.
«Arstid on juhtinud korduvalt tähelepanu, et investeeringuid teadusesse tuleks suurendada. Tänane kokkulepe annab kinnitust, et sotsiaalministeerium plaanib teadusesse enam panustada. See on oluline investeering kaasaegse teaduspõhise meditsiini arendamiseks Eestis,» märkis Metspalu.
Projekti hakkab koordineerima Tervise Arengu Instituut, kelle ülesanne on töötada välja ja rakendada järk-järgult protseduurid ja põhimõtted teadustulemuste tulemuslikuks rakendamiseks igapäevameditsiinis.
Tervise Arengu Instituudi teadusdirektori, dr Toomas Veidebaumi sõnul on tegemist teadusprojektiga, mille tegelikud perspektiivid ja võimalused võivad selguda alles aastate pärast. «Täna on osapooltel selge soov ja ka riigi rahastus aasta jooksul võimalikult paljudelt inimestelt geeniproovid koguda ja need genotüpiseerida. See on suurepärane algus,» ütles Veidebaum. «Tegelik teadustöö algab aga alles siis, kui proovid on kogutud.»
20. detsembril Tartus toimunud sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli esindajate kohtumisel lepiti kokku projekti peamistes lähtekohtades ja ülesannete jaotuses. Koostööleping on kavas allkirjastada 2018. aasta jaanuarikuu jooksul. Projekt viiakse ellu inimgeeniuuringute seaduse alusel.
/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)