Gripi levik Eestis on veel madal ning sellesse haigestuvad pigem riskirühmad. Seni on üksikud lapsed ja vanurid gripiga ka haiglasse sattunud.
Gripp kimbutab vanureid ja väikelapsi
Eelmisel nädalal pöördus arstide poole 3719 inimest, kes olid haigestunud ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, ligi 40 protsenti neist olid lapsed, teatas terviseamet.
Haigestumiste üldarv püsib ameti kinnitusel stabiilsena ning grippi haigestumine seni veel madalal tasemel, registreeritakse vaid üksikuid gripijuhte. Samal ajal jätkub uute gripiviiruste kinnitamine laboratoorselt. Möödunud nädalal kinnitati kolm A-gripi ja kuus B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti kaks A-gripiviirust, mis osutusid A-gripiviiruse alatüüpideks (H3).
Haiglaravi on sel gripihooajal vajanud kaks alla nelja-aastast last, üks täiskasvanu vanuses 20-64 aastat ja kolm inimest vanuses 65+.
Enamikel juhtudel olid ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumised viirusliku päritoluga, valdavalt oli tegu rinoviiruste (26 protsenti) või RS-viirustega (21 protsenti). Haigestunute hulgas oli enim kuni nelja-aastaseid, kuid haigestunute hulga mõningane kasv oli seotud pigem 65+ vanusegrupiga.
Domineerivaks gripiviiruseks on Eestis hetkel A gripiviiruse tüvi (H3N2). Kuna selle viiruse põhjustatud haigestumisi loetakse raskemini kulgevateks just vanemaealiste hulgas, siis soovitab terviseamet arstidel võtta vanurite haigestumise korral kindlasti proovid ka gripiviirusele.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal kõigis Euroopa riikides, välja arvatud Prantsusmaal ja Iirimaal, kus on täheldatud püsivat gripiviiruse levikut.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on praegu ringluses pisut kõrgem B-gripiviiruste osakaal. Ringluses olevatest A-gripiviirustest on 66 protsendil juhtudest olnud tegu alatüübiga A(H3N2) ja 34 protsendil alatüübiga A (H1N1)pdm09.
Loe rohkem: