Karmen Joller: kodus «põlve otsas» tehtud tervisetest ei anna õiget diagnoosi

Perearst Karmen Joller.

FOTO: Tiina Kõrtsin/Õhtuleht

Perearst dr Karmen Joller hoiatab telefonimüüjate eest, kes pakuvad uuringuid või teste. Arsti sõnul ei anna need tervisenäitajate osas täit kindlust ning tõelise vajaduse korral teevad arstid vajalikud analüüsid ise ära. 

«Mulle helistati just ühest koduseid terviseteste müüvast ettevõttest ja küsiti, kas olen üle 40 aasta vana. Ütlesin, et jah. Uuriti, kas mulle on viimase aasta jooksul tehtud koloskoopiat (jämesoole uuring) või kas olen andnud väljaheite peitvere proovi perearsti juures. Ütlesin, et ei ole,» kirjeldas perearst Karmen Joller sotsiaalmeedias. 

Seepeale pakuti talle peitvere testi ja selgitati korrektselt, milliseid haigusi selle abil võib avastada ning et seda peaks hakkama tegema 40. eluaastast, kindlasti kord aastas. Arsti sõnul ei maininud teenusepakkuja, et tegelikult maksab Haigekassa 60-69-aastaste inimeste skriiningtestid kinni kord kahe aasta järel, kuna noorematel ja sagedamini ei ole see näidustatud. 

Perearst hoiatab, et keegi ei läheks selliste analüüsimüüjate õnge. «Esiteks ei anna kodus «põlve otsas» tehtavad testid iialgi teile diagnoosi, heal juhul annavad kahtluse, millega te peate elama, kuni perearst on testi korranud ja tõestanud, et teil on kõik korras. Väga palju on valepositiivseid tulemusi - proov näitab haigust, mida tegelikult ei ole,» selgitas ta. 

Ettevõte oli Jollerile tunnistanud, et nende testide tulemused kattuvad laboris tehtavate testidega 94 protsendi ulatuses, mis tähendab, et kuus inimest sajast saavad ebaõige tulemuse.

«Siia juurde tuleb arvestada, et ka laborianalüüside tundlikkus ja spetsiifilisus ei ole kunagi 100 protsenti. Inimesed, kes enne testi tegemist korrektselt kasutusjuhendit ei järgi (näiteks söövad teatud ajal enne testimist liha), saavad valetulemuse veelgi suurema tõenäosusega,» tõdes arst. 

Tervisetest võib osutuda pettuseks

Tänavu juulis teatas haigekassa, et eraettevõtte nimel helistatakse inimestele ja pakutakse peitvere testi lahendust jämesoolevähi varajaseks avastamiseks, mis võib osutuda pettuseks. 

Pakkuja võib väita, et tegemist on tasulise teenusega, millest osa hüvitab haigekassa. See info ei vasta tõele, sest riiklikus jämesoolevähi sõeluuringus osalemine on ravikindlustatud inimestele tasuta. Haigekassa juhib tähelepanu, et eraettevõtte nimel telefoni teel pakutavad testid ei pruugi anda usaldusväärseid tulemusi. Haigekassa, Vähiregistri ja ekspertidest koosneva töörühma korraldatud sõeluuringus kasutatakse kõrge kvaliteediga testikomplekte ja proovinõusid.

Dr Joller nentis, et Eesti inimesed on väga analüüsiusku. «Kui arst saaks diagnoosida ja ravi määrata ainult analüüside põhjal, ei oleks meil arsti üldse vaja. Piisaks robotist või arvutist, kes annaks analüüsidele tõlgenduse.»

Ta selgitas, et diagnoosimine algab hetkest, mil patsient arstikabinetist sisse astub. Arst vaatab, kuidas ta käib, kuidas välja näeb, kuidas räägib jne. Seejärel kuulab ta ära inimese kaebused ja esitab lisaküsimusi, mille põhjal tehakse esmane diagnoosihüpotees. Veel tutvub arst inimese varasemate terviseandmetega haigusloos, esitab küsimusi ning teeb läbivaatuse. Siis on 90-100 protsenti diagnoosist pandud ning alles seejärel otsustatakse, kas selle kinnitamiseks on vaja lisauuringuid või analüüse.

Perearst soovitab, et enne mistahes tasulise testi või analüüsi ostmist võiks nõu pidada oma perearsti või -õega. «Me tahaksime, et saaksime lihtsate meetoditega haigusi ära hoida või ravida. Seda kasutavad ära ettevõtted, kes müüvad meile kodus või ka laboris tehtavaid teste, uuringuid ja analüüse. Nad teenivad, andes meile justkui turvatunnet. Paraku on see vale turvatunne, mis tegelikku kindlustunnet meile iialgi ei anna,» rõhutas ta.

Tagasi üles