/nginx/o/2017/12/28/7441405t1h2a56.jpg)
Inimese parimad sõbrad tulevad teadlastele appi, et mõista salakavala ajukasvaja olemust ja arendada seeläbi vähiravi.
Koerad aitavad teadlastel ajukasvajatest paremini aru saada
28. detsember 2017, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii koertel kui ka inimestel võib areneda agressiivseim ajukasvaja, glioblastoom, kirjutab Newsmax. Pool selle kasvajaga inimestest elab pärast diagnoosi saamist vähem kui 14 kuud, isegi kui kasvajat lõigatakse, tehakse kiiritust ja keemiaravi.
Praegu ravitakse glioblastoomi näiteks USA senaatoril John McCainil. 2009. aastal suri sellesse senaator Ted Kennedy. Veel on üsna vähe võimalusi, kuidas ravida seda haigust koertel. Tavaliselt tehakse neile pärast diagnoosi teadasaamist eutanaasia.
Viis aastat kestev Minnesota ülikooli uurimisprojekt kaasab uurimisse ka glioblastoomiga koerad. Projekti eesmärk on leida ravi, mis aitaks koertel seda vähitüüpi ravida, rääkis veterinaarkirurgia professor dr Liz Pluhar.
Teadlaste sõnul võib see viia glioblastoomi kohta uue informatsioonini teadasaamiseni. See tuleks kasu inimeste kliinilistes uuringutes. Varasemalt eksperimenteeris uurimismeeskond vaktsiinidega, mis olid valmistatud koera enda kasvajarakkudest. Katsetati ka geeniteraapiat. Kuigi mõlemad variandid aitasid paljudel koertel küll kauem elada, kuid kasvaja tuli lõpuks siiski tagasi.
Uues projektis osaleb vähemalt 30 glioblastoomiga koera. See aitab suurendada haigusest arusaamist ning parandada vaktsiini ja geeniteraapia efektiivsust.