Diabeet on maailmas leviv epideemia ja 2. tüübi diabeet ohustab just ülekaalulisi täiskasvanuid. Eestiski on diabeediliidu andmeil hinnanguliselt 140 000 eeldiabeediga inimest. Kas tead, mis on selle sümptomid?
7 märki, et oled diabeedist vaid ühe sammu kaugusel
Reader's Digest portaal vahendab, milliste sümptomite pikaaegsel esinemisel peaksid oma tervise vastu suuremat huvi tundma ja eeldiabeeti kahtlustama.
Oled pidevalt janune ja urineerid väga sageli. Eeldiabeet tekib siis, kui keha ei suuda piisava tõhususega veresuhkrut töödelda. See juhtub pikema aja jooksul, sest keha kasutab endiselt resistentsust insuliini vastu, mis aitab veresuhkru taset kontrolli all hoida. Kui inimene muutub insuliiniresistentseks, peab keha tootma rohkem insuliini, kuid veresuhkru reguleerimine on üsna raske. Eeldiabeet võib tulla inimesele üllatusena, sest sel pole väga selgeid sümptomeid. Kuna veresuhkur ei taha hästi kontrolli all püsida, võib inimene tunda senisest sagedasemat vajadust vedelikku tarbida ja WCs käia.
Kaotad kaalu. Järsuvõitu ja selge põhjuseta kaalukaotus on üks diabeedi peidetud sümptomeid. Eeldiabeedi puhul võib inimene kaotada nii mõnegi kilo, sest sagedasema tualetiskäimise taga on see, et väljutad rohkem suhkrut ning võid sattuda kaloridefitsiiti. Ka ei pruugi keha toidust saadavaid süsivesikuid ja suhkruid enam nii kergesti omastada, mis ilmneb pidevas näljatundes. Kui sööd normaalselt või isegi rohkem kui tavaliselt, ent kaotad ikkagi kaalu, peaksid arstilt nõu küsima.
Nägemine hägustub. Üks oluline märk liiga kõrgest veresuhkrust on nägemise halvenemine. See avaldub siis, kui kõrge veresuhkur tekitab kahjustuse silmas olevatele veresoontele, mis võivad puruneda või paisuda, viieski muutusteni nägemises. Diabeedi tekkimisel võib nägemine veelgi enam ja märkimisväärselt halveneda.
Nahale tekivad tumedad laigud. Seda sümptomit nimetatakse acanthosis nigricans ning see avaldub naha tumenemise ja paksenemisena näiteks küünarnukkidel, põlvedel, kaelal ja käsivartel. Tumedad laigud tekivad nahale seepärast, et liigne insuliin põhjustab naharakkude väga kiiret kasvu. Sümptom esineb pigem ülekaalulistel inimestel, ent naha seisukorda tuleb sellegipoolest hoolikalt jälgida.
Polütsüstiliste munasarjade sündroom. Selle naisi puudutava hormonaalse haiguse ning diabeedi vahel on leitud seoseid. Nimelt põhjustab polütsüstilist munasarjasündroomi androgeenide ehk meessuguhormoonide liig kehas. Androgeenide rohkust tekitab aga omakorda ka kõrge insuliinitase. Seega on suuremas (eel)diabeedi ohus ka seda haigust põdevad naised.
Suguvõsas on varem diabeeti esinenud. Kui 1. tüübi diabeet on suure tõenäosusega pärilik, siis nüüd on leitud tõendeid, et ka 2. tüübi diabeedis võivad süüdi olla geenimutatsioonid, mis edasi päranduvad. Seepärast tuleb diabeetiku sugulastel olla haigusest üsna teadlik ja selle riskiga arvestada.
Oled ülekaaluline ja ebatervisliku elustiiliga. Üheks suurimaks 2. tüübi diabeedi tekkepõhjuseks on ikkagi ülekaalulisus ja sellest tingitud tervisehädad, näiteks kõrge vererõhk, südame-veresoonkonnahaigused jm. Lisaks põhjustavad teatud rasvarakud pikema aja jooksul insuliiniresistentsust ning see ohustab rohkem neid inimesi, kel on suurem osa keharasvast kogunenud kõhupiirkonda. Diabeediriski tuntavaks vähendamiseks piisab juba sellest, kui toitud mitmekülgselt ega tarbi liigselt rafineeritud süsivesikuid ning liigutad end regulaarselt.