Üheksa haigust, millele loodetakse kümne aasta jooksul vaktsiin leida

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Erinevad vaktsiinid.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Vaktsiinid õpetavad keha immuunsussüsteemi viirusega võitlema ja on täielikult väljajuurinud rõuged. Uurijad otsivad pidevalt uusi viise, kuidas vaktsiinide omadusi kasutada ja nii saada kontrolli alla ootamatud haigused nagu vähk ja HIV.

Selleks, et vaktsiin saaks heakskiidu, peab see  olema nii turvaline, kui ka ennetama soovimatut haigust. Business Insider toob välja üheksa vaktsiini, mille kallal praegu töötatakse ja mis muudaksid märkimisväärselt inimeste elu.

Gonnoröa

Seksuaalsel teel levivat bakteriaalset infektsiooni, gonnoröad, ravitakse tavaliselt antibiootikumidega. Viimastel aastatel on haigus aga mõnel juhul ravimatuks osutunud. Huvitaval kombel leidsid teadlased, et meningiidivastane vaktsineerimine Uus-Meremaal kaitses ka gonnoröa eest. Tuli välja, et bakter, mis põhjustab meningiiti, on väga lähedases suguluses bakteriga, mis põhjustab gonnoröad. Vaktsiini, mis oli loodud spetsiifilise meningiidiepideemia jaoks Uus-Meremaal, tarvitati 2004. aastast kuni 2006. aastani ja see ei ole enam kasutuses.

HIV kiirtesti tegemine.

FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees/

HIV

HIV vaktsiini pole suudetud viimaste aastakümnete jooksul leida. Eelmise aasta juulis teatas Johnson and Johnson, et varases staadiumis HIV vaktsiini katse tervete inimestega tõi esile immuunvastuse ja oli hästi talutav. Sinna staadiumisse jõudmine võttis firma asepresidendi sõnul aega 12–13 aastat. Läheb tõenäoliselt aastaid, enne kui vaktsiin kasutusse jõuab ja järgmiseks peab see tõestama, et suudab ka tõesti HIVd ennetada.

Vähk

On olemas vaktsiinid, mis ennetavad teatud tüüpi vähkkasvajaid. Papiloomviiruse vastane vaktsiin ennetab kuute erinevat tüüpi vähki. B-hepatiidi vaktsiin ennetab maksavähki. Praegu arendatakse personaalseid vaktsiine, mis võimendaksid keha immuunsussüsteemi, et see saaks vähirakkude vastu võidelda.  

Malaaria ja sellest põhjustatud ajukahjustuse käes vaevlevat kuueaastast Togo poissi Marco Togbet lohutab haiglavoodis vanaema. Aids, tuberkuloos, unitõbi, leišmanioos ja malaaria nõuavad maailmas hinnanguliselt 35 000 inimelu päevas.

FOTO: Reuters / Scanpix

Malaaria

Malaaria on parasiitne infektsioon, mida kannavad edasi sääsed. Haiguse sümptomid on külmavärinad, palavik ja iiveldus. Koos teiste tõsiste tüsistustega võib nakkushaigus lõppeda ka organite ülesütlemisega. Praegu laialdaselt kättesaadavat vaktsiini ei ole. Ainuke vaktsiin on RTS,S ehk Mosquirix, millel on üsna väike efektiivsus (26–50 protsenti). Aafrika riigid Ghana, Kenya ja Malawi võtavad osa vaktsineerimise pilootprogrammist, millega tehakse ainuke olemasolev vaktsiin paljudele kättesaadavaks.

Arstid ebola kahtlusega patsienti aitamas

FOTO: SCANPIX

Ebola

Varajane ebola vaktsiin on olemas. See ei anna küll pikaajalist kaitset, kuid on mõeldud ajutiseks lahenduseks ja peaks takistama haiguspuhangute muutumist epideemiaks. Kui järgmine puhang peaks toimuma, saavad terviseorganisatsioonid otsustada, kas nad soovivad seda kasutada. Samal ajal töötatakse pikaajalisema mõjuga vaktsiini kallal. Varajases staadiumis uuring 75 vabatahtlikuga näitas vaktsiini 100 protsendilist efektiivsust, kuid suurmaid uuringuid pole veel tehtud.  

Noroviirus

Noroviirus, mis võib põhjustada kõhuvalusid, iiveldust, kõhulahtisust ja oksendamist, on kergesti nakkav ja mõjutab igal aastal 21 miljonit inimest USAs. Kuigi on viise, kuidas nakatumist ennetada, ei ole sellele veel vaktsiini. Siiski arendab firma Vaxart tableti kujul vaktsiini, mis võib viirust ära hoida. Eelmise aasta veebruaris teatas firma, et vaktsiin oli varajases staadiumis inimkatsetes edukas.

Gripi peamised sümptomid on kõrge palavik, köha ja nohu.

FOTO: Elmo Riig

Universaalne gripivaktsiin

Enamasti manustatakse vaktsiine vaid kord või paar elus. Gripp muutub nii tihti, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitatud vaktsiini uuendatakse pidevalt. Firmas Sanofi on jõutud lähemale ka universaalsele vaktsiinile, mis võib pakkuda laiemat kaitset. Selle asemel, et vaktsineerida igal aastal, võib uus vaktsiin kaitsta ka aastatega areneva viiruse eest. Praegused vaktsiinid kaitsevad kolme või nelja gripi tüve eest. Uued vaktsiinid seevastu ei ole loodud kindlatele viirusetekitajatele, vaid on piisavalt universaalsed, et võidelda kõigi viiruse mutatsioonidega. See idee pole veel kliiniliste uuringute faasi jõudnud.

Süstlad.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Heroiinisõltuvus

Kaks olemasolevat vaktsiini opioidide sõltuvuse vastu ei ole veel inimkatseteni jõudnud. Vaktsiin hävitaks heroiini, mis kehasse süstitakse enne, kui see jõuab ajusse ja tekitab patsiendil kaifi, rääkis ühe vaktsiini arendaja.

Brasiilias on Zika viirus ajuga seotud sünnidefekte tekitanud rohkem kui 1200 lapsel.

FOTO: Felipe Dana/AP

Zika

Kohe peale seda, kui 2016. aastal avastati, et Zikast võib kujuneda ülemaailmne epideemia, hakati võimalikku vaktsiini otsima. Vaktsiini väljatöötamine toimub kiiresti ja eelmise aasta märtsis algasid teise faasi kliinilised katsed, mis hindavad vaktsiini efektiivsust 2490 inimesel Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Katsete tulemusi oodatakse 2019. aastaks. 

Tagasi üles