Suur vaktsiiniteadus: miks gripivaktsiinist vahel kasu pole?

Gripivaktsiin. Foto: Panther Media/Scanpix

Gripiviirust püütakse vaktsineerimistega küll peatada, ent tegu on meistermuundujaga, mis petab väikeste mutatsioonide abil keha kaitsesüsteemi ära.

Gripiviirus muteerub igal aastal ning petab sel moel immuunsüsteemi ära, kirjutab ajakiri Imeline Teadus. Eriti ohtlik on A-tüüpi gripp, kuna sel on mitu varianti, mis kõik muutuvad igal aastal, et immuunsüsteemist mööda pääseda.

Viirusosakeste pinnal on valgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N). Neist valkudest on eri versioone, mis annavad viirusele nime – näiteks H1N1, mis on enimesinev variant. Ent viiruse valgud suudavad muteeruda väga kiiresti, nii et nende välimus muutub veidi.

Seega peab keha igal aastal rinda pistma gripiviiruse uue versiooniga, mida immuunsüsteemil võib olla raske maha suruda. Põhjus on selles, et pärast nakkumist keha poolt moodustatavad antikehad on programmeeritud leidma teatud piirkondi H- ja N-valkudelt, aga otsitavaid detaile ei pruugi muteerunud variandil enam olla.

Arstid töötavad igal aastal välja vaktsiini, mis on loodud võitlema gripihooaja alguses leitud viirusvariantidega, millel on suurim tõenäosus areneda epideemiaks. Kui välja valitakse õiged gripivariandid, kaitsebki vaktsiin haiguse eest hästi. Aasta hiljem see enam ei tööta, sest viirus asub rünnakule jälle uues kuues.

Loe gripiviiruse tegutsemismeetodist lähemalt jaanuari Imelisest Teadusest!