WHO nimetas arvutimängusõltuvuse vaimseks häireks

Sõltuvushäire puhul takistab arvutiga mängimine inimese elu ja mõjub ka füüsilisele tervisele. Illustratsioon: Mandy Godbehear / PantherMedia / Scanpix

Mängusõltuvus lisati Maailma Tervishoiuorganisatsiooni vaimse tervise häirete nimekirja. Siiski ei tähenda see, et lapsele meeldib arvutiga mängida, veel ilmtingimata sõltuvust. 

11. Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon sisaldab ka «mängusõltuvust». Dokumendi mustand kirjeldab seda kui pidevat ja korduvat arvutiga mängimise mustrit, mis võtab elus võimust muude huvide üle, kirjutab BBC News.

Juhistes märgitakse ära haiguse sümptomid ja märgid ning arstid ja uurijad kasutavad seda mängusõltuvuse diagnoosimiseks. Ebanormaalne arvutimängimine peaks kestma rohkem kui 12 kuud, et diagnoosi saaks määrata. Lisatud on, et periood võib olla lühem, kui sümptomid on tõsised.

Arvutimängusõltuvuse sümptomid on näiteks: 

• Võimetus mängimist kontrollida (sagedust, kestvust ja hõlmatust).
• Arvutiga mängimise tõstmine muudest elu aspektidest olulisemaks.
• Mängimise jätkamine või veelgi rohkem mängimine, hoolimata negatiivsetest tagajärgedest.

Londoni Nightingale'i haigla tehnoloogiasõltuvuse spetsialist dr Richard Graham ütles BBC uudistele, et tervitab arvutimängusõltuvuse tunnistamist vaimse häirena. Samal ajal uskus ta, et see võib viia entusiastlike mängurite vanemaid segadusse. Tema sõnul peaks jälgima, kas sõltuvus häirib und, söömist, sotsialiseerumist ja hariduse omandamist.

Hiljutine Oxfordi ülikooli uuring näitas, et kuigi lapsed veedavad palju aega ekraanide taga, suudavad nad üldiselt oma digitaalseid hobisid igapäevaeluga põimida. Sarnaselt täiskasvanutega jaotavad lapsed tehnoloogiakasutuse terve päeva peale laiali, tegeledes samal ajal muude asjadega.