:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7457911t1h1281.jpg)
Inimese kõige loomuomasem toit on emapiim otse rinnast. Statistika järgi ei saa kaks kuni viis protsenti naisi anatoomiliste, hormonaalsete iseärasuste või meditsiiniliste vastunäidustuste tõttu rinnaga toita. Siiski jääb juba esimese kuuga rinnapiimast ilma 20 protsenti lastest.
Noorel emal Merilyn Sädel tekkis mure imikutele rinnapiima asendaja andmise pärast, kui ta ikka ja jälle kuulis, kuidas emadel soovitatakse beebidele rinnapiimaasendajat anda, et nad korralikult kaalus juurde võtaks. «Mind pahandab see, et kohe kui pärast sündi lapse kaal langeb ja siis piisavalt ei tõuse, hakatakse lisatoitu suruma. Ja kui olla esimest korda sünnitanud, siis lihtsalt pole jaksu kellegagi sel teemal kakelda,» rääkis Säde.
Teda pani imestama, miks ei aidata noort ema rinnapiima andmisega rohkem ja oodata lisatoidu pakkumisega. Kui jätta ühe korra rinnast andmata ja toita last pudelist piimaseguga, siis rinnapiima teke kannatab selle all, sõnas Säde. Lisaks ei saa laps imemisvõtet harjutada. Pudelist saab ju palju lihtsamalt kätte.
«Alguses on lihtsalt raske, kui lapse imemisvõte pole õige. Kui peaks tekkima valu, siis on asi veelgi raskem. See mõjub psühholoogiliselt ka. Tundub, et kaalu pärast muretsevad enamasti arstid ja kohati tekitab see stressi. Saan aru, et kui lapsel on vaja lisa, siis muidugi ta peab seda saama. Aga neist kogemustest, mis ma kuulnud olen, on see lisatoidu pakkumine nagu pigem reegel kui erand,» rääkis Säde.
«Esimene kuu ongi kõige kriitilisem hetk, kus ema on kõige haavatavam ja tekib kõige rohkem probleeme. Ilma õigeaegse abita on tal kõige lihtsam minna üle piimasegudele,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla lastearst Reet Raukas. 12-kuuselt peaks laps veel osaliselt rinnapiima saama, kuid seda jagub vaid kolmandikule lastest. Ülejäänud 68 protsenti saavad mingil põhjusel piimasegu, tõi lastearst kuuldavale kurva statistika.
Kõige sagedasem probleem on Raukase sõnul see, et esimestel päevadel ei saa laps hästi imeda, emal on valus või ema on sünnitusest väsinud. Tavalisel kaotavad imikud esimesel 48 elutunnil 5,5–7 protsenti kaalust. Kui kaalukaotus läheb liiga suureks või lapse veresuhkur on langenud, tuleb teda turgutada. «Esimese vahendina soovitame kasutada toiduks ema enda pumbatud rinnapiima, näiteks iga kolme tunni tagant, et stimuleerida rinnapiima teket. See on teinekord suur töö ja kõik emad ei ole nõus sellega kaasa tulema, sellisel juhul on ainuke abivahend piimasegu,» rääkis Raukas.
Laps stimuleerib imemisega rinda. Ajuripats, mis reguleerib tagasiside mehhanismiga rinnapiima teket, toodab piima täpselt nii palju, kui seda välja võetakse. Mida rohkem pakkuda piimasegu, seda vähem on põhjust lapsel rinnast süüa ja emal omakorda rinnapiima tekitada.
«Kui esimesel elunädalal püsib kaaludefitsiit ja rinnapiimast ei piisa, püüame ema abistada piimakoguste suurendamisel, kui see ei toimi, anname piimasegu juurde,» ütles Raukas. Väga tubli tööd teevad imetamisnõustajad, kelle poole tasuks imetamisega seotud probleemide korral pöörduda võimalikult ruttu, siis on kergem abistada. Võib ikkagi juhtuda, et teatud osa päevasest toidust on piimasegu, sest laps vajab kasvamiseks rohkem, kui ta emapiimast saab.
«Oleme püüdnud Eestis harida nii perearste kui ka pereõdesid. Kui on näha, et rinnast toitmisega on probleeme, ei anna kahjuks igaüks kõige adekvaatsemaid soovitusi,» nentis Raukas. Nooremale kui kuuekuusele lapsele ei tohi rinnapiima asendavat toitu reklaamida just selleks, et soodustada rinnaga toitmist.
Kõik lapsed, kes vajavad lisatoitu, ei peaks seda saama lutist. «Imemine lutist ja imemine rinnanibust toimub erineva tehnikaga. Rinnaimemisel venitub rinnanibu nii pikalt, et ulatub pehmesse suulakke ehk sügavale suhu ja laps kasutab kõrva ees olevaid lihaseid. Lutti imedes kasutab imik suuümbruse lihaseid. Imemisvõte on universaalne kaasasündinud oskus. Kui laps pannakse ema kõhule, siis algatab laps imemise. Esimese kahe elutunni jooksul, kui laps ema kõhul üritab aru saada, kuhu ta on sattunud, roomab ta rinna poole, sõnas Raukas.
Mõnes kultuuriruumis ei tuleks kõne allagi anda midagi muud peale emapiima, kuid see peab Raukase sõnul nii öelda ajaloolise mäluga kaasa tulema. «Aegadel, mil elasid mitu põlvkonda koos ja perekonnad olid suuremad, nägid vanemad lapsed, kuidas nooremaid toideti. Oli loomulik, et lapsi toidetakse rinnast ja sama laps hakkab seda tulevikus ise tegema. Kui praegu on peres üks laps, kes näeb poes nukku koos lutipudeliga, loob see automaatselt seose, et titasid toidetakse lutipudelist,» rääkis lastearst.
Rinnapiim muudab koostist vastavalt lapse vajadustele. «See muutub nii lapse kasvades, kui ka ühe päeva ja ühe imetamise korra jooksul, suvel ja talvel. Kui emal sünnib enneaegne laps, siis on rinnapiim oluliselt valgurikkam, kui ajalisele lapsele mõeldud piim.
Kui laps sööb piimasegu, mis on tehtud lehmapiimast, saab ta rohkem valku kui on kasvamiseks vaja. Emapiimas on seda umbes gramm, lehmapiimas 3,4 grammi 100 milliliitri kohta. «Vastavalt Euroopa Toiduohutusasameti (EFSA) regulatsioonidele püütakse teha piimasegu võimalikult madala valgusisaldusega, et laps ei saaks valguliia ülekoormust. Liigne valk soodustab ülekaalulisuse riski täiskasvanueas,» sõnas Raukas. Praegused piimasegud on tema sõnul siiski paremad võrreldes kahekümne aasta tagustega ja valgusisaldust on alandatud.
On tõestatud, et raseduseelse kaalu taastumine läheb imetavatel emadel kiiremini. Raseda organism valmistub rinnaga toitmiseks ja neli kilogrammi rasva talletub ainuüksi selleks, et ema saaks rinnast toita. «Ainevahetus kiireneb oluliselt, piima tootmiseks kulub umbes 500 kilokalorit ööpäevas ja kaalu taastumine toimub kiiremini,» rääkis Raukas.
Ema on lapsega ööpäevaringselt seotud igal juhul, ka siis kui toita last pudelist. Last peaks süles hoidma, teda kussutama. Pigem on pudelist toitmine keerukam ja kulukam, nentis Raukas. Uuringus, kus lapsi toideti pudelist, kuid ei võetud sülle, oli nende kaaluiive puudulik.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)