Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/22/6694645t1he9e4.jpg)
Sage suitsetamine ei jäta puutumata nii tervist, välimust, elustiili kui ka rahakoti paksust. Kas oled endale teadvustanud, kui suur võib olla sinu nikotiinisõltuvus?
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakatarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas suurimaks surmapõhjustajaks. Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks, kirjutab tubakainfo.ee.
Tubakas võib vähki põhjustada vähemalt 12 kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas verevähki. Suitsetamisest hoidumisel on 40 protsenti neist haigustest ennetatavad.
Suitsetamise peamisteks terviseriskideks on probleemid:
- Suuõõnega – tekkida võivad igemepõletikud, hambakatt, suuõõnevähk;
- Südame ja vereringega – inimest ähvardavad vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt, insult;
- Hingamisteedega – sageneb risk bronhiidi, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK), kopsuvähi tekkeks;
- Suguorganitega – võib esineda impotentsus, viljatus, vähenenud libiido, arenguhäired areneval lootel;
- Välimusega – nahk vananeb kiiremini, juuksed muutuvad hapraks, hambad ja küüned kollaseks, tekib akne;
- Psüühikaga – esinevad keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalu;
- Rakukahjustustega – tekivad mutatsioonid rakkude DNAs, millest võivad välja areneda kasvajad.
Tee Fagerströmi test tubakainfo.ee lehel ja saa teada, kui sõltuv oled nikotiinist!