Ekspert: alkohoolikud julgeksid rohkem abi küsida, kui me neile viltu ei vaataks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Sergei Bobylev/TASS

Eestis on üsna levinud häbimärgistav suhtumine psüühikahäiretega inimestesse, kirjutab terviseinfo.ee blogis Tervise Arengu Instituudi projektijuht Triin Ülesoo. Häbi tundmise tõttu jääb paljudel ka vajalik abi õigeaegselt saamata. 

Enamasti kujutatakse alkoholiprobleemiga inimesena ette kedagi, kes on kaotanud kõik (töö, elukoha, lähedased) ega tule enam endaga toime – on kogu aeg joobes, võib-olla pesemata, vajab pidevalt järgmist jooki jm. Vaja on mõista, et selliseid inimesi on vähe ja alkoholiprobleem ei ole kohe äratuntav. Praegu märgatakse ühiskonnas vaid neid sõltlasi, kes on põhja jõudnud, kuid mitte neid, kel probleem veel nii süvenenud pole.

Enamik alkoholiprobleemiga inimesi on pealtnäha edukad ja kenad inimesed, kes tulevad eluga veel hästi toime, kuigi ilusa pealispinna all peidab end üha süvenev probleem. Need abivajajad varjavad probleemi sageli meeleheitlikult, sest ei samasta end normiks kujunenud alkohooliku kuvandiga.

92 protsenti alkoholiprobleemiga inimestest ei saa õiget ravi või abi, ütlevad WHO andmed. Oluline osa neist mõistab oma probleemi ja sooviks abi küsida, kuid neid takistab hirm häbimärgistamise ees. Alkoholi liigtarvitamise tunnistamisega kaasnev näpuga näitamine võtab paljudelt võimaluse õigel ajal abi saada.

Sageli alkoholisõltuvusega inimesi tõrjutakse, nendega ei taheta kokku puutuda ja nendesse suhtutakse ükskõiksuse, põlguse või vihaga. Levinud on arvamus, et sõltuvusega inimene on probleemis ise süüdi ning tema raviks pole mõtet ressursse raisata. Neid nähakse väga stereotüüpselt ning sõltuvust seostatakse sotsiaalsete probleemidega (võlad, seaduserikkumised, vägivald, töötus jne).

Kas sõltuvuse hukkamõistmine ühiskonnas võib takistada joomast? Ülesoo tõdeb, et paraku ei ole joomine Eestis kuidagi häbimärgistatud, vaid pigem laialdaselt aktsepteeritud ja võib anda isegi ühtekuuluvustunde. Alles siis, kui keegi hakkab päris põhja jõudma, visatakse ta endi hulgast välja. Kuid selleks ajaks on probleemid juba nii suured, et ennetada pole enam midagi.

Eelarvamus ja stereotüüp

Osaliselt on stereotüüpidel ja eelarvamustel tõepõhi all. Alkoholi liigtarvitamine on seotud koduvägivalla, liiklusõnnetuste ja suitsiididega. Kui võrrelda eri ainete sõltuvusi, siis põhjustab alkohol kõige rohkem kahju teistele, mitte ainult kasutajale endale. 

Stereotüübid on aga alati üldistused. Suures pildis võib statistika selliseid seoseid näidata, kuid üldistamine kahjustab eelkõige neid, kel on soov haigusest taastuda. Ülesoo soovitab, et neid inimesi võiks hinnata tegude, mitte eelarvamuste ja stereotüüpide järgi. Neile peaks andma võimaluse olla nähtud kui keegi, kes võitleb haigusega ja on võimeline sellest taastuma.

Paraku võtavad alkoholiprobleemidega inimesed sageli ümbritsevate halvustavad hoiakud omaks ning hakkavadki uskuma, et nad on tahtejõuetud ja probleemides ise süüdi, ning et sõltuvuse seljatamine on võimatu. Sõltuvusest ülesaamiseks vajab inimene aga just lähedaste toetust ning rohkelt sisemist jõudu ja eneseusku. Hirm ja häbi nõrgestavad ja isoleerivad inimest, seega probleem tugevneb. Inimene tunneb end aina ebakindlamalt ja varjab probleemi ka lähedaste eest. See viib aga suhete nõrgenemiseni ning üksindus paneb rohkem jooma. Tekib nõiaring.

Esimene oluline samm sõltuvuse seljatamiseks on probleemi tunnistada. Seda on aga eriti raske teha, kui kaaslased vaatavad sulle ülevalt alla. Tekib tunne, et sõltuvuse ületamiseks peab end kõigepealt alandama.

Mida teha teisiti?

Palju on neid, kes sõltuvust varjates sisimas siiski teavad, et nad vajavad abi. Neis on olemas motivatsioonikilluke, millest õigel hetkel kinni haarates saaks neid aidata. Ülesoo rõhutab, et siiski peame olema teadlikud oma sõnade mõjust. Iga kord, kui teed halvustava märkuse, võib seda kuulda pealtnäha edukas inimene, kel on varjatud probleem. Sinu märkus tekitab temas tunde, et ta ei saa siduda end selle seose ja pildiga, mis inimestes tekib, kui rääkida alkoholiprobleemist või -sõltuvusest.

Ülesoo soovitab mõelda, kui palju julgust ja tugevust nõuab probleemi tunnistamine ja abi küsimine. Neid võiks selle eest tunnustada ja austada ka neid, kes valivad seltskonnas mitte joomise. Kui saad, siis aita veenda alkoholimurega inimest ravile pöörduma, sest on võimalik, et just sina paned selle mõtte tema peas idanema ning ta jõuab abi otsimiseni.

Alates 2016. aastast on võimalik saada alkoholitarvitamise häire ravi spetsiaalsetes keskustes. Need keskused asuvad Põhja-Eesti regionaalhaigla, TÜ kliinikumi, Pärnu haigla, Viljandi ja Lõuna-Eesti haigla juures. Ravikeskuste spetsialistid pakuvad terviklikult läbimõeldud ja patsiendi vajaduste ning eelistustega arvestavat ravi, mille eesmärk on alkoholitarvitamise vähendamine või sellest loobumine. Ravi keskustes on tasuta, seda ka ravikindlustuseta inimestele. Ise tuleb maksta ravimite eest, mis on oluliselt vähem alkoholile kuluvast rahast.

Populaarne

Tagasi üles