:format(webp)/nginx/o/2016/05/26/5435749t1h0ed9.jpg)
Sellest aastast hakkas haigekassa rahastama sünnimärkide uuringuid, mis pole mõeldud päris igale huvilisele, ent mis võivad kõrge melanoomiriskiga inimesele vägagi abiks olla.
Paraneb võimalus lasta oma sünnimärke uurida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellest aastast tervishoiuteenuste loetellu lisatud digitaalse dermatoskoopia teenuse osutamine ning haigekassale selle eest arve esitamine on lubatud kõigile dermatoveneroloogidele, kes omavad vastavat aparatuuri ning kellel on haigekassaga leping,» rääkis haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov Med24 portaalile.
Eesti naha- ja suguhaiguste arstide seltsi presidendi Annika Volke sõnul on muudatus oluline seepärast, et need patsiendid, kes teenust tõesti vajavad, seda haigekassa raha eest ka saaksid.
«Neid patsiente pole palju, aga kõrge melanoomiriskiga patsientidel on sellest reaalselt kasu,» ütles Volke. Ta rõhutas, et teenus on näidustatud ainult väga selekteeritud patsientidele, mitte kõigile, kes seda ise tahavad. Tema sõnul on nahaarstid digitaalse dermatoskoopia haigekassa hinnakirja lisamise ja sellega seotud tingimustega väga rahul – arstide ettepanekuid võeti kuulda.
Volke peab oluliseks ära märkida ka tavadermatoskoopia lisamist loetellu. Analoogselt teiste organeid ja kudesid visualiseerivate uuringutega (näiteks ultraheli- või röntgenuuring), suurendab dermatoskoopia kasutamine väljaõppinud arsti poolt kasutatuna oluliselt pahaloomuliste nahakasvajate, sealhulgas melanoomi diagnoosimise sensitiivsust ja spetsiifilisust.
«Sõna «digi» kõlab uhkelt ja moodsalt ning tundub, et tehnoloogiat hinnatakse Eestis kõrgemalt kui arstide oskusi ja teadmisi. Digitaalse dermatoskoopia apraat ei anna meile muud, kui võimaldab pilte salvestada, et neid siis järgmistel visiitidel võrrelda,» ütles Volke. «Otsuse, mis pildil on, teeb ikkagi arst ja digitaliseerimise ehk pildistamise lisandväärtus tuleb alles teisest visiidist.»
Volke selgitas, et kõigil inimestel on mingeid moodustisi nahal, aga enamikul nahavähki ei kujune. Kui siiski tekib kahtlus, et mõni moodustis pole päris tavapärane, siis tasub pöörduda esmalt perearsti juurde. Kui ka perearst pole kindel, millega tegu, siis edasi nahaarstile. Tänapäeval on enamikul nahaarstidest dermatoskoop n-ö taskus ja ta teeb esmase läbivaatuse tavadermatoskoobiga.
«Enamasti sellest piisab, et öelda, kas moodustist on vaja eemaldada, jälgida või see päris rahule jätta. Dermatoskoopia lisamine tavavastuvõtule annab enamusele patsientidele info kätte, samas kui digidermatoskoopia on vajalik väga harva,» lisas Volke.
Loe pikemalt Med24st.