Soojamaareis paneb lapse tervisele põntsu

FOTO: Erakogu

Olga Golikova koos tütre ja pojaga Tenerifel.

Kuigi reisimine pakub palju rõõmu, on see inimese organismile paraku ka lisastress: harjuma peab teistsuguse kliimaga, päikesekiirgusega, õhuniiskusega, ajavahega.

Nakkusarst Kai Zilmeri sõnul avaldab uus keskkond mõju organismi vastupanuvõimele ja muudab selle haigustele tavapärasest vastuvõtlikumaks. Kuna lapse organism on täiskasvanu omast õrnem, kimbutavad haigused rohkem just lapsi.

Nii juhtus ka Olga Golikova perega. Kui sügisesel koolivaheajal Tenerifele puhkama sõideti, haigestus seitsmeaastane tütar juba kolmandal päeval larüngiiti ehk kõripõletikku ja veemõnudega oli selleks korraks kõik.

«Saabusime saarele esmaspäeva õhtul ja jõudsime natuke basseinis supelda. Vanem tüdruk on seitsmeaastane ja tahab juba iseseisev olla. Palusin teda mitu korda, et tulgu veest välja, aga ta leidis iga kord mingi põhjuse, miks tagasi vette minna,» rääkis Golikova.

-Vees sulistamine läks liiale

Teisipäeval läks pere mere äärde ja veetis seal terve päeva. «Õhtul tundsin, et midagi oli valesti. Ta nägi natuke väsinud välja, kuid ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Kolmapäeval läks tütre hääl natuke kähedaks, kuid palavikku ei olnud ja me sõitsime veekeskusesse,» meenutas ema. Õhtul hotelli tagasi jõudes oli tütrel hääl täiesti kadunud ja palavik tõusnud umbes 37,5 peale.

«Neljapäeva hommikul tuli lastearst teda vaatama ja ütles, et lapsel on larüngiit. Varem pole tal kõriga mingeid probleeme olnud, pigem viirushaigused. Arst andis kohe ka antibiootikumide retsepti,» ütles Golikova. Paar päeva raviti last hotellis, käidi ka haiglas, kus sai inhalaatoriga hingamist teha.

«Turistibussides, autodes ja siseruumides töötab konditsioneer. Õues on 25–30 kraadi ja bussis 20 kraadi. Oleme tütrega ka varem puhanud, kuid kunagi mitte sügisel ega talvel, ilmselt oli temperatuurivahe tema jaoks harjumatu,» rääkis lapsevanem.

Perearst Karmen Jolleri arvates võib kliima- ja temperatuurivahetus küll lapse haigestumist soodustada, kuid eelkõige tingib haiguse teistsugune keskkond, millega laps pole harjunud. «Enamasti ei saa laps reisi ajal piisavalt puhata, kas unustab puhkamise ega taju tavapärast moodi väsimust või reisiplaanide tõttu ei tee näiteks oma päevauinakut,» ütles Joller.

Siiski teab Joller oma patsientide kogemusest, et mõnikord lapsed hoopis paranevad reisi ajal: taanduvad nahaprobleemid, kaovad viirushaiguste tüsistused, mis on kaua kestnud.

-Soojal maalgi võib külmetuda

Sooja kliimaga riikides võib siseruumides konditsioneeri tõttu olla väga jahe. Seetõttu tasub käepärast hoida ka veidi soojemaid riideid: kampsuneid ja sokke, rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja ja nakkusarst Kai Zilmer. Nii laste kui ka täiskasvanute puhul on nakkusarsti sõnul reisil kõige sagedasemad terviseohud mitmesugused soolenakkused ning ülemiste hingamisteede viirushaigused.

«Osas riikides ohustavad reisijaid ka raskemad nakkushaigused, nagu malaaria, A-hepatiit, Dengue palavik, Zika viirus. Samuti on terviseohud mittenakkuslikud probleemid, nagu päikesepõletus ja allergiad,» rääkis Zilmer. Organismi mõjutavad ka ajavahe, teistsugune kliima ja õhuniiskus.

Arvestada tuleb ka sellega, et rahvarohketes kohtades, nagu lennujaamades, hotellides ja kõikvõimalike vaatamisväärsuste juures, puututakse kokku paljude inimestega.

«Kohtades, kus liigub palju inimesi, on tõenäolisem, et keegi neist on nakatunud mõnda infektsioonhaigusesse ning nakkus antakse edasi ka teistele,» sõnas Zilmer. Ta lisas, et nakatumisoht on veelgi suurem just talviti, sest siis levivad rohkem viirushaigused. Haigusi täiesti vältida ei ole Zilmeri sõnul aga võimalik.

-Malaariariike võiks vältida

Küll aga on abi sellest, kui järgida elementaarseid hügieenireegleid. «Eriti tähtis roll on sagedasel ja hoolikal kätepesul. Kui on teada, et reisisihtkohas levivad rasked haigused, mille vastu on olemas vaktsiin, tuleks eelnevalt arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu end vaktsineerida,» rääkis nakkusarst.

Selleks soovitab ta käia reisimeditsiinilisel nõustamisel, kust saab täpsemat infot eri piirkondade nakkushaiguste ja muude terviseohtude kohta. Samuti saab arst anda soovitusi, milliseid ennetusmeetmeid ja hügieenireegleid reisil olles järgida ning milliseid ravimeid kaasa võtta. Nõustamisel soovitab nakkusarst käia vähemalt neli nädalat enne planeeritud reisi, et pärast vaktsineerimist jõuaks immuunsus reisi alguseks välja kujuneda.

Enamasti ollakse tavalisest reisimeditsiinist teadlikud ja inimesed küsivad ka ise reisivaktsiine, lausus perearst Karmen Joller. «Maalaariaohtlikesse riikidesse ei soovitaks mina väikeste lastega üldse reisida, sest see haigus kulgeb täiskasvanulgi raskelt, rääkimata siis veel lapsest,» sõnas ta.

-Beebid suuri elamusi ei saa

Perearst ei pea väikeste lastega väga kaugele reisimist vajalikuks, kui selleks pole just perekondlikku põhjust. «Kuni üheaastastel on tõesti vaja ainult koos vanematega olla ja ta ei saa reisist suuri elamusi,» ütles Joller.

Väikse lapsega reisides peab puhkus lähtuma lapsest. «Tõenäoliselt ei taha kolmeaastane terve päev muuseumite ja vaatamisväärsuste vahet käia. Tuleb jälgida, et lapsel oleks tore ja et ta saaks piisavalt puhata. Selleks võiks jätkata päevast magamist samal ajal, mil seda kodus tehti, ja pidada kinni tavapärastest magamaminekuaegadest,» rääkis Joller. Päevarutiin võiks tema hinnangul jätkuda ka reisil. Nii on kõige lihtsam vältida väsimusest tingitud haigestumist.

Kindlasti tuleks ennast varustada kõigi ravimitega, mida lapsel vaja võib minna. «Isegi kui lapsel on periooditi mingi haigus, tuleks vajalikud ravimid kaasa võtta,» lisas Joller. Lastega pere võiks kindlasti teha ka reisitõrkekindlustuse, sest kui laps haigestub ootamatult, tuleb tihtipeale reis ära jätta. Näiteks nohu võib põhjustab lapsele lennureisi ajal piinavat kõrvavalu, rääkis perearst.

Tagasi üles