Professori sõnul on ajudevaheline suhtlus võrdväärne Wi-Fi ühendusega ning seetõttu suudame mõnikord inimeste või olukordade üle otsustada intuitiivselt.
Psühholoogiaprofessor selgitab: millest tekib «kõhutunne»
Inimeste ajud on omavahel ühenduses teatud tüüpi traadita ühendusega, mis lubab meil üles korjata rohkem informatsiooni või mikrosignaale enda kaaslaste kohta, kui oskame arvata, seletab psühholoogia ekspert Digby Tantam väljaandele Telegraph.
Sheffieldi ülikooli kliinilise psühhoteraapia professor Tantam usub, et keel mängib vaid ühte osa selles, kuidas inimesed suhtlevad. Need väiksed märguanded seletavad, miks inimestel on kellegi või millegi suhtes «kõhutunne» või intuitsioon, mida ta ei oska seletada.
Teisisõnu on võimalik teise inimesega ühel lainel olla. Professor Tantam seletab seda nähtust kui «ajudevaheline» (inglise keeles «the interbrain»), mis laseb meil otse teise inimese emotsioonidest ja sellest, millele ta tähelepanu pöörab, aru saada.
Intuitsioon põhineb professori sõnul ajudevahelisel otsekontaktil. Üks selle eeliseid on tema sõnul see, et ühendus eksisteerib taustal. Võtame seda iseenesestmõistetavalt, kuni see teadvusesse kerkib, räägib professor.
Tantam usub, et nähtus on põhjuseks, miks inimesed väldivad möödakäijatega silmsidet või tunnevad end rahvarohkes kohas rõhutuna. Liiga palju inimesi koormavad aju alateadliku informatsiooniga.
Professor väidab samuti, et samal põhjusel tõmbab inimesi usk, spordiüritused ja kontserdid. Rahvahulgas olemine võib meid panna tundma, et ületame ennast, aega ja oma võimeid, see annab hetkel elamise tunde, räägib Tantam väljaandele Telegraph.
Ta usub, et see eriline suhtluse viis on arenenud miljonite aastate jooksul ja selle jaoks on vaja näost näkku suhelda. Emotsioonide ülekandumine toimub valguskiirusel, kuid mitte elektroonilisel edastusel, seletab Tantam. Vahetu suhtlusega käivad kaasas helid, žestid, higilõhn, võime puudutada ja ühenduses olla.
Parandatud 09.01. 9:43