Ministeerium: HIV+ lapse emal on ravikindlustuse saamiseks lootust

Foto: SCANPIX

Postimehega rääkinud Laura kolmeaastane poeg Martin on HIV-positiivne ning ema soovib last kuni koolieani kodus kasvatada. Ema suurim soov on saada endale ravikindlustus ning sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei ole see utoopiline, sest seaduse järgi on selleks mitu võimalust.

«Inimesel on võimalus esitada taotlus oma töövõime hindamiseks ning juhul kui selgub, et tema töövõime on vähenenud, on tal võimalik saada töövõimetoetust ning ravikindlustus,» seisab sotsiaalministeeriumist saabunud vastuses. Ministeerium rõhutab, et HIV-positiivseks olemine iseenesest ei tähenda, et inimese töövõime on vähenenud, sest tänu ravile ei pruugi haigusega kaasneda vähenenud töövõime.

• Loe ka: «Isa vaikimine rikkus alatiseks lapse elu»

Kui HIV-positiivne ema on ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla kaheksa-aastast last ja tema abikaasal on olemas ravikindlustus, siis on naisel võimalik saada ravikindlustus. Ka näeb seadus ette, et kohalik omavalitsus peab maksma sotsiaalmaksu inimese eest, kes hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta, ei saa pensionit ega ole osalise või puuduva töövõimega isik. Ravikindlustusseaduse kohaselt tekib sellisel juhul kindlustatus.

«Kuivõrd puudega lapse hooldaja määramine ja toetuse maksmine on omavalitsuse ülesanne, siis on see reguleeritud igas omavalitsuses erinevalt ning tingimused on sätestatud omavalitsuse määrusega,» kirjutab ministeerium vastuses.

Ravikindlustus on tagatud ka laste või puudega isikute hooldajatele. Aga kui lapsel on hooldusõigusega vanemad, siis on ka nemad lapse ametlikud hooldajad. «Mis tähendab, et sellisel juhul puudub vajadus vanema lapse hooldajaks vormistamiseks,» seisab ministeeriumi vastuses. Eriolukorras abivajava, sealhulgas puudega lapse hooldamise toetamise kohustus on antud kohalikule omavalitsusele, kes vastavalt kohalikele oludele otsustavad, millistel tingimustel ta määrab puudega lapse vanema lapse hooldajaks ning millise summa ulatuses ta puudega lapse hooldajale hooldajatoetust tasub.

Puudega lapse hooldaja määramine ja toetuse maksmine on reguleeritud igas omavalituses erinevalt ja tingimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse määrusega. Kindlasti pole kohalikul võimul alust nõuda diagnoosi avalikustamist.

Ministeeriumi sõnul on emal võimalus registreerida end töötuks. Töötuks registreerimisega kaasneb kohustus otsida tööd ning olla sobiva töö leidmisel valmis tööle asuma. Kui ema on valmis tööle minema, on see lahendus – ka töötav inimene on ju ravikindlustatud.

«Kui ta lapse hooldamise tõttu tööle asuda ei saa, ei ole see lahendus, sest sel juhul ei saa ta ka töötuna arvel olla,» tunnistab ministeerium. Samuti võib ema soetada endale vabatahtliku kindlustuse. Vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisel peab inimene ise või tema ülalpidaja olema olnud eelneval kahel aastal vähemalt kaksteist kuud kindlustatud.