Arst-resident: nutiajastu noored on sunnitud silmatilku juba igapäevaselt kasutama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: panthermedia.net / Piotr Stryjewski

Nutiseadmete ekraanide pideva vahtimise tõttu unustame silmi pilgutada, mille tulemuseks on silmade kuivus. See sümptom vajab leevendust ning end tuleb hoida ka teiste silmahädade eest.

Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku arst-resident Ann-Marii Lõhmus annab Benu Apteegi ajakirjas Ilu ja Tervis nõu, kuidas silmi hoida ning milliste sümptomite puhul tähelepanelikuks muutuda.

Mis mõjub silmadele halvasti ja kuidas see avaldub? 

Ei saa öelda, et lugemine, arvuti või televiisori vaatamine ise mõjuks silmadele halvasti. Tuleb aga meeles pidada, et kõike tuleb teha mõõdukalt. Liigsel lähedale vaatamisel ja eriti ekraanide vaatamisel suureneb koormus silmadele. Tihti unustatakse teha pause. 

Näiteks koolilapse silmadele on koormus koolitööst niigi suur. Kui veel koju jõudes mitu tundi arvuti- või telefoniekraani jälgida, väsivad silmad ära. Sageli ütlevad lapsed, et vajavad puhkust koolitööst ja veedavad vaba aja arvutis. Kuigi vaim ehk puhkab, saavad silmad ikkagi suure koormuse. Samamoodi unustavad ennast arvuti taha töötama või vaba aega veetma ka täiskasvanud.

Inimene pilgutab silmi automaatselt. Kui aga vaadata pingsalt pikka aega lähedale ja teha süvenenult tööd, pilgutatakse silmi oluliselt harvem. Silmapind kuivab kiiremini ja pisaravedelikku toodetakse vähem. Kuivusest tekib kihelus- või liivateratunne silmades. Kurdetakse ka, et silmad jooksevad vett ja on märjad. Seegi on silmakuivuse sümptom, kuigi võib tunduda ebaloogiline. Harvad ei ole ka peavalud ja raskused teksti teravustamisel pikemat aega lugedes.

Kuidas oma silmi tervena hoida, mida saab ise ära teha?

Eespool nimetatud sümptomite korral tuleb anda silmadele rohkem puhkust ja vaadata sagedamini kaugusesse, kasvõi aknast välja. Üldreegel on selline, et 45 minutit lähitööd ja 15 minutit puhkust. Puhkuse ei ole oluline ainult silmadele, vaid terve organism vajab virgutust.

Pilgutage tihedamini silmi! Kui sellest ei piisa, võib kasutada kunstpisaraid ehk niisutavaid silmatilku. Võib proovida ka n-ö võimlemisharjutusi - ringjad liigutused silmadega, eri suundades vaatamine, kaugusesse vaatamine jms, mida leiab internetist. Neid võiks teha paar korda päevas umbes 10 minutit. 

Üldtervis tuleb hoida korras. Näiteks suhkruhaigete puhul on otsene seos keskmiste veresuhkruväärtuste ja silmaprobleemide vahel. Kui veresuhkur, kolesterool ja vererõhk on kontrolli all, on ka silmapõhjad rahulikud. Kui aga suhkur on pidevalt liiga kõrge, on ka silmahädad kerged tulema.

Kui silma satub kogemata kodukeemia, liim või muu potentsiaalselt ohtlik aine, tuleb koheselt silma ohtra veega loputada. Mida kiiremini ja rohkem loputada, seda väiksem on silmakahjustus. Vahetult pärast loputamist peaks minema arstlikku kontrolli. 

Mis on eestlaste sagedasemad silmaprobleemid?

Paljudel silmaarstile pöördujatest on probleemiks kuivad silmad. Seda on kindlasti süvendanud tänapäevane elukorraldus ja nutiajastu. Paljud kasutavad juba noores eas kunstpisaraid regulaarselt 4–5 korda päevas.

Ka krooniline blefariit ehk pikaajaline silmalaugude põletik ei ole harv nähtus. Sageli pöördutakse selle murega korduvalt valvesilmaarstile, kuna probleem pole nädalaga lahenenud. Paranemiseks võib aga kuluda 4–6 nädalat ja palju tööd peab tegema patsient ise (laugude massaaž, laugude hügieen, pidev salvitamine).

Valvetoas näeb arst ka igas vanuses patsiente, kellel mureks äkitselt tekkinud suur punetav punn silmalaul. Tegemist võib olla halaasioni ehk rahetera ehk silmalau sees oleva rasunäärme ummistusega. Kuigi see näeb üsna ebameeldiv välja, ei mõjuta see patsiendi nägemisteravust ega nakka teistele.

Väga sage probleem vanemaealiste seas on kollatähni lupjumishaigus ehk maakuli degeneratsioon, mis algab tavaliselt pärast 50. eluaastat. Veel esineb sagedamini glaukoom (rahvakeeli roheline kae) ning diabeetiline retinopaatia, mis on tingitud suhkruhaigusest. Esimese puhul on suurenenud silma siserõhk ja see kahjustab aegamööda silmanärvi. Teise puhul on tegemist diabeedi tüsistusega, kus liigkõrge veresuhkru tase kahjustab silmamuna võrkkesta. Nende puhul on vajalik regulaarne jälgimine silmaarsti või -õe poolt terve elu.

Populaarne

Tagasi üles