Lätis tõstab pead raske nakkushaigus

Leetrid.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Möödunud aasta lõpus teatati Lätis viiest leetritejuhtumist, kuid haiguste ennetamise ja tõrje keskus ei prognoosi massilist haiguspuhangut, kirjutab TVnet.  

Leetreid kahtlustati tegelikult seitsmel juhul, ent need ei leidnud laboratoorselt kontrollides kinnitust. Üks haigusjuht on veel analüüsimisel.

Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskuse hinnangul on pea 95 protsenti Läti kodanikest leetrite vastu immuunsed, mistõttu ei prognoosita haiguse minekut massidesse. Samas ei välista ametnikud, et väikesed haiguspuhangud võiks esineda koolides ja lasteaedades.

Mullu veebruaris edastas Eesti terviseamet, et maailma terviseorganisatsioon lisas Eesti riikide hulka, kus on leetrid ja punetised elimineeritud. See tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.

Eestis ei olnud 2014.-2016. aastal esinenud ühtegi leetrite ja punetiste kohalikku haigusjuhtu. Leetrite viirusi on Eestisse sel ajavahemikul küll sisse toonud kuuel juhul muudes maades nakatunud inimesed, kuid tänu kiirele avastamisele, teavitamisele ja haiglaravile ei ole need juhud põhjustanud riigisisest levikut.

Küll aga teatati juulis, et mitmes Euroopa riigis suurenes mullu leetritesse haigestumine. Möödunud aastal registreeriti Eestis üks leetrite haigusjuht, mis oli seotud reisimisega Itaaliasse.

Mis haigusega on tegu?

Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest viirust leidub neelu, nina ja silmade limaskestadel, isegi pisarates.

Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja neli päeva pärast lööbimist. Kolmandad isikud ei kanna viirust edasi. Leetriviirus hävib õhus kiiresti, seetõttu tuleb haige tuba sageli õhutada.

Umbes kümme päeva pärast nakatumist tekivad haigusnähud – palavik, tugev köha, nohu ning silma sidekestapõletik. Köha on rohke rögaeritusega, silmad on valguskartlikud ning neist voolavad pisarad. Suu limaskest punetab ja veel enne lööbe ilmumist tekivad põskede sisekülgedele purihammaste kohale leetritele iseloomulikud valkjad, nn Kopliki laigud.

Umbes kolme päeva pärast haige seisund paraneb veidi, kuid seejärel tõuseb palavik uuesti ning nahale ilmub lööve. Lööve tekib algul kõrvade taha, järgmiste päevadega levib näole, kehale, jäsemetele, kaasa arvatud peopesad ja jalatallad. Lööve on algul roosa, hiljem muutub erkpunaseks ning nahapinnast veidi kõrgemad laigud laatuvad.

See periood kestab viis päeva, lööve taandub ilmumise järjekorras, jättes nahale pruunikaskollakad pigmenteerunud laigud. Samal ajal normaliseerub kehatemperatuur ning taanduvad köha ja nohu. Leetrid põhjustavad haigel märkimisväärse isulanguse.

Leetrite tüsistused on tõsised, neist kõige sagedasemad on kopsu- või keskkõrvapõletik. Ühel haigel tuhandest tekib peaajupõletik ehk entsefaliit, mille tagajärjel ta võib invaliidistuda või surra.

Leetreid on võimalik vältida vaktsineerimise teel. Elusvaktsiini manustatakse 12. elukuul, revaktsineeritakse 13. eluaastal. 

Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. 

Allikas: tervisenõustamise keskkond Kliinik

Loe ka neid

Tagasi üles