:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2017/05/17/6671533t1h3930.jpg)
Kuigi vereülekanded toimuvad endiselt AB0-jaotusel, siis peenematel uuringutel saab doonorvere täpselt patsiendi verega sobitada.
Lisaks AB0-süsteemile on Eesti teadlased leidnud üle 300 veregrupi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgub, et lisaks A-, B- ja 0-veregrupile on Eestis veel üle 300 veregrupi. See ei tähenda, et AB0-süsteem muutuks nüüd üleliigseks, vaid verd saab tänu sellele ka selle võrra peenemalt uurida, selgub ETV saatest «Ringvaade».
«Veregruppe on tegelikult palju, see arv natukene muutub, nii nagu teadus areneb, nii avastatakse uusi veregrupisüsteeme juurde. Aga tänasel päeval on rahvusvaheliselt klassifitseeritud umbes 350 erinevat veresüsteemi antigeeni, mis on omakorda klassifitseeritud 36 veregrupi süsteemi,» rääkis «Ringvaatele» Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse immunohematoloogia referentlabori juhataja dr Ulvi-Kaire Kongo.
AB0 on siiski põhiline ja kliiniliselt kõige olulisem. Peenemaid uuringuid teistes veregrupisüsteemides tehakse kindlatel juhtudel, näiteks osa haiguslike seisunditega (neerupuudulikkus). Sel juhul saadetakse patsiendi vereproovid referentlaborisse uuringutele, selgitas Kongo.
«Ringvaate» videoklippi saab näha ERR portaalist Novaator.