Mis võib juhtuda, kui hoida aevastust tagasi?

Isegi, kui aevastamisel taskurätti käepärast ei ole, tasuks pisikute vältimiseks aevastada pigem käsivarde kui peopessa.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kui tunned, et hakkad aevastama, soovitavad arstid seda ka tõesti teha. 34-aastane anonüümne briti patsient sai selle õppetunni omal nahal, kui veetis kõrivigastusega kaks nädalat haiglas.

CNN vahendab briti meditsiiniajakirjas BMJ Case Reports avaldatud juhtumit, mis rääkis varem heas vormis mehest, kes hoidis tugeva aevastuse ajal nina ja suud kinni. Patsient rääkis hiljem arstidele, kuidas oli kohe pale aevastust tundnud kaelas plõksatust. Probleemid ei ilmnenud kohe, kuid järgnevatel tundidel tundis mees valu kõris ja kaelas. Kui ta kael üles paistetas, läks mees ise haiglasse.

34-aastane patsient rääkis, et oli alati samamoodi käitunud, sest arvab, et ümbritsevasse keskkonda või kellegi näkku aevastamine on väga ebahügieeniline. Kui arstid kaela pehmet kudet vaatasid, kuulsid nad raksumist ja plõksumist. Need hääled tähendasid, et õhumullid olid pääsenud sügavale mehe lihaskoesse, ütles kõrva-nina-kurgu osakonnas töötav arst.    

Uuringud kinnitasid probleemi ja näitasid, et mees oli aevastuse kinnihoidmisega oma kurku väikse augu tekitanud. Õnneks oli avavus nii väike, et operatsioon ei olnud vajalik. Patsiendile anti antibiootikume ja ta pidi seitse päeva sööma toru kaudu. Tema sümptomid leevenesid puhates ja vaikselt oli ta võimeline ka pehmet toitu sööma.

Aevastamine on keha kaitsereaktsioon ninna sattunud ärritajatele. Aevastusega koguneb kopsudesse küllaltki suur õhurõhk, mis siis ennast läbi nina surudes ärritajast vabaneda aitab. Limapiisad võivad liikuda kuni 160 kilomeetrit tunnis. Hoides aevastust tagasi, peab see rõhu all olev õhk minema mujale, kui otse välja. Briti patsiendil suundus see õhk kõrri. Arstid on varem näinud, et mahasurutud aevastus põhjustab näiteks põskkoopa, keskkõrva või sisekõrva vigastust, rebenenud kõrvatrummi ja kõrvapõletiku.

Loe ka neid

Tagasi üles