Toidu koostisest arusaamiseks on vaja lugema õppida

Toitumisalane teave tootepakendil.

FOTO: Arvo Meeks/

Toidupakenditel olevale infole pööratakse liiga vähe tähelepanu ning sageli jääb loetu arusaamatuks. Kuna sellega saab aga oma toiduvalikutest vajalikku teavet, tuleb endale selgeks teha, milline info on pakendil oluline. 

Tervise Arengu Instituudi eksperdi ja toitumisteadlase Tagli Pitsi sõnul on toidupakend tarbijatele väärt abimees, mis aitab langetada tervislikumaid valikuid. «Samas on oluline, et tarbijatel tekiks arusaam, et ükski toit ega toitaine üksikuna ei saa olla kasulik või kahjulik. Oluline on toitumine tervikuna ja regulaarne toidu koostise jälgimine on võti tervislikuma elustiili poole,» selgitas ta maaeluministeeriumi ja toiduliidu ühisel seminaril.

Küll aga peab inimene oskama tooteinfost järeldusi teha. Pitsi selgitas, et toidu koostise loetelu tasub usaldada, sest koostisosad peavad olema pakendile märgitud kahanevas järjekorras - selle sätestab toidualase teabe määrus. Näiteks kui suhkrut on tootes kõige rohkem, siis on see loetelus kirjas esimesena. Mida tagapool suhkur aga loetelus on, seda väiksemal määral on see toidus esindatud. 

Pitsi soovitab tähelepanu pöörata ka toidu toitainelisele koostisele, kust saab teada toidu valkude-rasvade, suhkru-soola jm sisalduse. Ta tõi näite, et kui inimesel on soov hakata soolatarbimist piirama, saab koostise järgi võrrelda sarnaseid sinke või leibu ning teha valik ka selle järgi, millises tootes on vähem soola.

Allolevas tabelis on ka näha, kuidas erinevad soolasisalduse poolest hakklihasegud.

Soolasisaldus eri hakklihades.

FOTO: TAI

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Tiiu Rand lisas, et inimesi huvitavad ka tootes sisalduvad magusained - ka nendele peavad tootjad alati koostises viitama, et inimesed oskaks teha teadlikke valikuid ning kunstlikke magusaineid soovi korral vältida. Lisaks toidu koostise, toiteväärtuse, säilivusaja ja muu infoga tutvumisele on tema sõnul oluline, et tundlik tarbija jälgiks ka allergeenide esinemist, et teha turvalisi valikuid oma tervisest lähtuvalt. Allergeenid peab tootepakendil välja tooma eristuvas kirjas, näiteks paksema kirjaga, et neid saaks paremini märgata. 

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa hinnangul on aga täna toidupakenditel kogu vajaminev info olemas, pigem on probleem tarbijate väheses teadlikkuses. «Näiteks ei ole paljude jaoks endiselt selge, mida tähendavad mõisted «parim enne» ja «kõlblik kuni»,» nentis ta. 

Mida aga teha, kui toidupakendil leidub segadusseajavat tervisealast infot? Kui on lubatud, et toit on hea kõhule, immuunsüsteemile või südamele, peavad seal juures olema ka viited, mis seda kinnitavad. Vastasel juhul ei tasu iga lubaduse õnge minna, vaid pigem sellesse kriitiliselt suhtuda. «Tasub ka meeles pidada, et toiduga me haigusi ei leevenda ega ravi – selleks puhuks on siiski ravimid,» rõhutas maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Dreyersdorff.

Loe toidupakendil leiduva info kohta rohkem Maablogist

«Parim enne» või «kõlblik kuni»?

«Kõlblik kuni» märkega toidud on mikrobioloogiliselt kiiresti riknevad. Nendeks on näiteks piim, liha, kala. Nende toitude söömine on ohutu kuni pakendil esitatud kuupäevani. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et toodet säilitatakse temperatuuril, mis on tootja poolt pakendile kirja pandud. 

«Parim enne» näitab tähtaega, milleni on tootja andnud garantii, et toote kvaliteet on ohutu ning hea. See märge on näiteks jookidel, kuivainetel, maitseainetel, konservidel jm ehk kõigel, mis nii kiiresti ei rikne. Pärast «parim enne» kuupäeva peab tarbija ise hindama, kas toidu lõhn, kvaliteet, tekstuur jm on muutunud ning see veel kõlbab söögiks. Ka siin tuleb jälgida säilitustingimusi, paljudel sellistel toitudel on kirjas näiteks «hoida kuivas». 

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

Tagasi üles