/nginx/o/2018/01/17/7491749t1hbe84.jpg)
Eestis on gripi intensiivravi vajanud viis inimest, kellest neli kuulus riskirühmadesse. Tüsistuste tõttu suri kaks inimest, kellest kumbki ei olnud vaktsineeritud.
Gripp nõudis Eestis kaks inimelu
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
17. jaanuar 2018, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta teisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3126 inimest, neist 39 protsenti olid lapsed. Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud proovidest moodustasid 40 protsenti gripiviirused, teatab Terviseamet.
Raskekujulised gripijuhud
Terviseametile laekunud andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud viis inimest vanuses 47– 82 eluaastat, neist neli inimest kuulusid riskirühmadesse. Kaks kaasuvate haigustega inimest vanuses 81 ja 79- aastased surid gripist tingitud tüsistuste tõttu. Kumbki ei olnud vaktsineeritud.
Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 54 patsienti, neist 20 inimest vanemaealiste vanusrühmas, 15 patsienti vanusrühmas 0-4, kümme vanusrühmas 5-14 ning üheksa tööealiste vanusrühmas.
Haigestunute arv stabiilne
Haigestunute üldarv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena. Haigestumiste üldarvu püsimine madalal tasemel võib olla seotud nii lõppenud pühade kui ka asjaoluga, et hetkel domineeriva B-gripiviiruse leviku potentsiaal on üldjuhul väiksem ja seetõttu kasvab grippi haigestunute arv suhteliselt aeglasemalt. Vaatamata väiksemale levikupotentsiaalile sarnaneb B gripiviirusega seotud kliiniline pilt ja raskusaste A-gripiviirusele.
Eestis ringlevad üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: üks B ning kaks A gripiviiruse alatüüpi. Grippi haigestumise intensiivsust saab jätkuvalt hinnata madalaks ning gripilevikut piiratuks. Enim on haigestunute seas kuni viieaastaseid lapsi, kuid haigestunute juurdekasv väikeselaste hulgas on aeglustunud. Haigestunute hulga kasvu mõjutab haigestunute kasv vanemaealiste ja koolilaste seas.
Hinnang ringlevatele viirustele
WHO ekspertide hinnangul on Euroopas praegu domineerivaks gripiviiruseks B gripiviiruse Yamagata tüvi, kaas-domineerivateks viirusteks on A gripiviiruse tüvi H3N2 ja A(H1N1)pdm2009. Ringlevad viirused vastavad selle aasta vaktsiini tüvedele. A gripiviiruse H3N2 tüvi on ekspertide arvamusel sarnane eelmisel hooajal ringluses oleva tüvega ning suure tõenäosusega on immuunsus elanike seas säilinud.
B gripiviiruse Yamagata tüve sisaldab vaid neljavalentne vaktsiin. Samas arvatakse, et kolmevalentne vaktsiin tagab samuti immunoloogilise ristkaitse efekti ning vähendab raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude tekkimist.