Halb tasakaal võib olla juba kaasasündinud

Tasakaalu saab parandada tehes spetsiaalseid harjutusi, mida leidub näiteks joogas. Illustratsioon: LightField Studios / Panthermedia / Scanpix

Kuigi tasakaaluhäired võivad olla seotud ka kesknärvisüsteemi haigustega, on need 80 protsendil juhtudest tingitud ajuvälistest põhjustest.

Tervisenõustamise portaalis Kliinik kirjutatakse, et tasakaaluhäireid võib põhjustada töötamine sundasendis, kuid kõige sagedamini ilmneb neid vananedes ja need muutused on enamasti healoomulised. 

Tasakaaluhäirete sagedasim põhjus on vananemine. Inimesed vananevad eri kiirusel ja moel, kusjuures tasakaaluga seotud sisekõrva vananemine algab sageli juba elu neljandal kümnendil. Mõnikord kesk-, sageli aga vanemas eas ladestub sisekõrva poolringkanalites ringlevasse vedelikku rakkude laguainet (detriiti). Viimase moodustatud kämbukesed käituvad nagu kolb silindris, tekitades pea eri asendite korral poolringkanalites erisuguse rõhu. Sellest tulenevad moondunud närviimpulsid tekitavad keha asendi ja ruumi väärtunnetust ning vegetatiivseid häireid, nagu iiveldus ja oksendamine.

Halb tasakaal võib olla pärilik

Osal inimestest on sünnipäraselt keskmisest halvem koostöö optilise ja vestibulaarsüsteemi vahel, mis tekitab ebamugavustunde kõrgelt alla vaadates, samuti peapööritust kiikudes või karusselliga sõites. Neil inimestel ei ole just erilisi eeldusi saada tantsijaks või iluuisutajaks. Kiire pöörlemine ümber kehatelje kutsub igal inimesel esile tajuhäire – tundub, nagu ümbrus pöörleks. Ühtlasi võib lühiajaliselt häiruda tasakaal, mida siiski saab harjutamisega arendada. 

Üsna sageli on peapöörituse ja tasakaaluhäirete põhjus kuklalihastes. Stress ning töötamine sundasendis tekitavad neis ülemäärase pinge, mis paljudel väljendub kukla- ja kaelapiirkonna valuna. Sealt lähtuvad somatosensoorsed närviimpulsid moonduvad ning tekitavad peaajus tasakaaluhäireid põhjustavaid talitluslikke kõrvalekaldeid.

Tasakaal on tihedalt seotud närvidega

Vanemas eas esinevate tasakaaluhäirete sage põhjus on ka mujal kehas paiknevate süvatundlikkust edastavate närvilõpmete taandareng. Vahemikus 25.–75. eluaastani väheneb ka täiesti terve inimese süvatundlikkus kätes 40 protsenti, jalgades koguni 60 protsenti. Seetõttu kohanevad vanemad inimesed halvasti kehaasendi muutustega – neil kulub voodist tõustes tasakaalu saavutamiseks veidi aega ning sageli on nende tasakaal häiritud pimedas, kui puudub võimalus oma liigutusi nägemise abil kontrollida.

Märksa harvem on tasakaaluhäired tingitud kesknärvisüsteemi orgaanilistest haigustest, sh ajuvereringehäiretest. Siis ei ole aga kunagi tegemist üksnes tasakaaluhäirega või peapööritusega, vaid lisanduvad ka muud nähud. 

Abi saab tasakaaluharjutustest

Eakad, krooniliselt (kuid mõõdukalt) häiritud tasakaaluga inimesed üldiselt ravimeid ei vaja. Kindlasti toob kasu hea kehalise vormi saavutamisele (taastamisele) suunatud tegevus ja spetsiaalsed tasakaaluharjutused. Peaaju orgaanilistest haigustest tingitud tasakaaluhäired vajavad eriarsti asjatundlikku ravi.