Gripp versus muud viirushaigused: kuidas neid eristada?

Haige laps.

FOTO: panthermedia.net / Arne Trautmann

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Selle, millise konkreetse viirusega tegu, saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.

Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik -, kuid gripi, paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral võib tekkida kopsupõletik, vahendab terviseamet.

Gripi sümptomiteks on: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust. Teistest ülemiste hingamisteede viirusnakkusest on gripp märksa tõsisem, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist.

Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp, eriti ohustab see vanemaealisi. Möödunud hooajal ringluses olnud gripiviirus A(H3N2) tõi kaasa palju raskekujulisi haigestumisi just vanemaealiste inimeste hulgas, kes moodustasid 72 protsenti kõikidest seni haiglaravi vajanutest.

Enamik gripiviiruseid on vastuvõtlikud viirusevastastele ravimitele. Kuna need on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi haigele arst. Antibiootikumidest gripi puhul abi ei ole.

Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Ka see haigus võib viia kopsupõletiku või kõripõletikuni. Paljud põevad haiguse läbi juba lapseeas, kuid raskemalt kulgevadki paragripi nakkused just esimese viie eluaasta jooksul. Hilisemad nakatumised võivad kulgeda kergemalt ja ilma palavikuta.

Paragripi raviks eriravimeid pole, vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat ravi (valuvaigistid, palavikualandajad, rohke vedeliku joomine jm).

Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede nakkustega, kuid sellega võivad kaasneda silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuus on seda nimetatud ka silma- või kõhugripiks, kuid maailm selliseid haigusi ei tunne. Adenoviirus võib viia ka ägeda kurgumandlipõletikuni.

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht. Riskirühma kuuluvad enneaegsed beebid, kuni kaheaastased lapsed ning krooniliste kopsu- või südamehaigustea lapsed. Oht RS-viirus raskemalt läbi põdeda on ka üle 65-aastastel inimestel.

Laste puhul on tavalisteks haigusnähtudeks kõrge palavik, söögiisu kadumine ja nohu. 1-3 päeva pärast nakatumist hakkavad lapsed üldjuhul köhima ning kaasneda võib raske hingamine. See viitab sellele, et hingamisteed on põletikulised.

Kui tegemist on füüsiliselt terve lapsega, võib RS-viirus kulgeda ka ilma raskemate haigusnähtudeta ehk piirduda nohu, köha ja palavikuga. Sellisel juhul võiks kasutada lihtsalt palavikualandajaid. Köhiv laps peaks aga kindlasti sisse hingama sooja auru.

Loe ka neid

Tagasi üles