Kaks kehaosa, mis ei lõpeta kunagi kasvamist

Foto: panthermedia.net / Craig Robinson

Kui täiskasvanul enam pikkus ning jalanumber eriti ei kõigu, siis kummalisel kombel jätkub isegi vanemas eas rakkude kasv kõrvades ja ninas.

Kui ülejäänud keha kasvamine on täiskasvanuna aeglustunud või peatunud, siis nina ja kõrvade suurus jätkab muutumisega, vahendab Reader’s Digest. New Yorgis resideeruv plastikakirurg dr Ryan Neinstein selgitas, et keha(osade) kasvu tagab rakkude paljunemine. Enamasti leiab see aset noorena ning puberteedieas, mil on ka loomulik, et keha alles kasvab ja areneb. Pärast puberteeti lõpetab enamik keharakke luudes, lihastes jm mitmekesistumise ning see number läheb justkui lõplikult lukku.

Rakkude paljunemine ei puuduta aga seda, kas suurendame oma lihasmassi või võtame kaalus alla. Lihasmass lähebki suuremaks siis, kui rakud kasvavad ning kaalu kaotame siis, kui rakud kahanevad.

Nina ja kõrvad eristuvad teistest kehaosadest aga seetõttu, et need sisaldavad pehmeid kudesid, mis on ümbritsetud kõhrega. Need pehmed koed kasvavadki elu jooksul aeglaselt aina suuremaks. «Kui võrrelda inimest ajal, mil ta oli 20- aastane ning 80-aastane, siis vanemas eas on silmagagi märgata, et ninas ja kõrvades on rohkem rakke,» märkis dr Neinstein. Seega kui oled märganud, et vanemal inimesel on üsna suured kõrvad või nina, siis just see ongi põhjuseks.

Üllatusena võis tulla see, et selles nimekirjas polnud juukseid ja küüsi. Juuste puhul on asi lihtne – mitte igaüht ei iseloomusta see, et ka 80-aastasena on juuksed veel peas. Juuste ja küünte kasv on geneetiline ning igaühel isemoodi, näiteks kiilaspäisus on suures osas pärilik. Seega võrreldes nina ja kõrvadega pole juuste ja küünte järjepideva kasvamine põhjused nii ühesed.