Antibiootikumikuur võib soolestiku mikrofloora mitmeks kuuks segi lüüa

Antibiootikumid. Foto: Panther Media/Scanpix

Inimese seedetraktis leidub hulgaliselt baktereid, millel on oluline roll organismi toimimisel. Soolestiku mikrofloorale mõjuvad aga halvasti antibiootikumid, eriti kui tarvitada neid vääral moel, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert. 

Terve täiskasvanu seedetraktis on kuni kaks kilo baktereid. Kõik nad elavad kõrgelt organiseeritud mikromaailmas, kus mõned liigid domineerivad ja kontrollivad teisi. Neil on väga oluline roll meie kehas ja on tähtis, et hoolitsesime nende eest, kuna sellega on võimalik ära hoida mitmeid haigusi, näiteks autoimmuunsüsteemi haigusi, allergiaid ja isegi vähki.

Kasulikud bakterid on bifidobakterid, piimhappebakterid, propioonbakterid jm. Neid võib nimetada ka seedetrakti majahoidjaks. Seedetrakti sein on kaetud kasulike bakteritega, mis moodustab naturaalse barjääri ja kaitseb organismi sissetungivate bakterite, viiruste, hallitusseente jm eest. Lisaks toodavad nad antibiootikumilaadseid aineid.

Seedetraktis leidub ka oportunistlikke baktereid - peptokokke, stafülokokke, streptokokke, jm mikroorganisme, mille arvukust kontrollib kasulik mikrofloora. Kui see väljub kontrolli alt, on tulemuseks tõsised terviseprobleemid.

Tiiu Liebert. Foto: Toomas Huik/Postimees

Kasuliku mikrofloora toime

Kasulik mikrofloora ergutab lümfikoe kasvu, mis on seotud seedetrakti limaskesta võimega toota antikehi haigustekitajate vastu. Seedetrakti kasulikud bakterid hüdrolüüsivad kiudaineid, mida inimese seedenõred ei ole võimelised lagundama.

Hüdrolüüsiproduktideks on rasvhapped, mis on rakkudele energiaallikaks ja võivad pidurdada vähkkasvajate teket. Kiudainete hüdrolüüs on seotud ka vere kolesteroolitaseme alanemise ning seedetrakti põletikuriski vähendamisega. 

On mitmeid faktoreid, mis kahjustavad kasulikku mikrofloorat, näiteks nälgimine, palju sünteetilisi lisaaineid sisaldava toidu tarbimine, stress ning lihatoodetega liialdamine. Üheks ohtlikumaks on aga antibiootikumid.

Antibiootikumidega ole ettevaatlik

Kindlasti tuleb vältida antibiootikumide tarbimist koos greibi või greibimahlaga, kuna sel juhul aeglustub antibiootikumide metabolism ja nende kontsentratsioon veres püsib liiga kaua kõrgena. Ka ei soovitata tarbida tetratsükliini tüüpi antibiootikume koos piimatoodetega ning kaltsiumit sisaldavate toidulisanditega, kuna viimane pidurdab antibiootikumide imendumist.

Kindlasti on vaja hoolikalt lugeda infolehte ja konsulteerida arstiga, kuna mõni ravim või loodustoode võib mõjutada antibiootikumi imendumust, metabolismi või kliinilist toimet, mistõttu nende koostarbimist peab vältima.

Antibiootikumidest rääkides peab mainima ka antibiootikumiresistentsust, mis on tänapäeva meditsiinis üks suurimaid probleeme. See on olukord, kus bakterid ei allu enam antibiootikumide toimele. Juba viis aastat tagasi suri EL maades ligi 25 000 inimest infektsioonide tõttu, mis ei allunud antibiootikumiravile ja see arv kasvab kiiresti.

Resistentsuse põhjuseks on antibiootikumide vale kasutamine - olgu selleks liigsuured annused, antibiootikumikuuri enneaegne katkestamine haigusnähtude lõppemisel või nende kasutamine haiguste puhul, mis ei vaja sellist ravi. Loomi ravitakse sageli antibiootikumidega ja seetõttu võivad need kanduda piima ja lihaga inimorganismi ning põhjustada antibiootikumiresistentsust.

Maailmas peab muutuma palju, eeskätt antibiootikumide liiga kergekäeline väljakirjutamine arstide ja kasutamine patsientide poolt, aga ka infektsioonihaiguste leviku piiramine vaktsineerimise ning isiklikule ja toiduhügieenile suurema tähelepanu osutamisega.

Õige toidulaud on toeks

Kahjuks tapavad antibiootikumid haigusetekitajate kõrval ka kasulikke baktereid. Isegi nädal antibiootikumikuuri võib kahjustada head mikrofloorat kuni paari kuu vältel. Nii kuuri ajal kui ka selle lõppedes võib tarbida probiootikume. Esimesel juhul peab nende tarbimise vahel olema paar tundi, et vältida probiootikumide hävimist. 

Seedetrakti mikrofloorat saab turgutada ka hapendatud toiduainete tarbimisega, kuna need sisaldavad piimhappebaktereid, mõned ka bifidobaktereid ja teisi kasulikke baktereid. Jogurtit, hapu- ja kohupiima, hapukapsast jm võiks tarbida iganädalaselt. Jogurtile omistatakse ka antibiootikumidest põhjustatud kõhulahtisust leevendavaid omadusi.

Viimastel aastatel on palju uuritud seedetrakti mikrofloora mõju rasvumisele ja diabeedile ning otsitud võimalusi mikrofloora muutmiseks nende haiguste leevendamiseks, kuid need uurimused on veel algusjärgus. Küll aga võiks hoolt kanda oma seedetrakti majahoidja eest, sest siis hoiab ka tema meid.