Vähiravifond haigekassale: me ei räägi ainuüksi edulugudest

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähiravifond tühjendas septembris Tallinna Lennujaama terminalis mõnda aega omapäi heategusid kogunud annetuskasti ning sealt leiti rahatähti isegi Lõuna- Koreast, Makedooniast, Filipiinidelt, Ugandast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist.
Vähiravifond tühjendas septembris Tallinna Lennujaama terminalis mõnda aega omapäi heategusid kogunud annetuskasti ning sealt leiti rahatähti isegi Lõuna- Koreast, Makedooniast, Filipiinidelt, Ugandast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Foto: Liis Treimann

Haigekassa värske juht Rain Laane andis Postimehele intervjuu, kus tuli juttu ka vähiravifondist ja vähihaigetest. Vähiravifond «Kingitud Elu» täpsustab paari intervjuus mainitud asjaolu.

«Esiteks ütleb ta (Rain Laane - toim.), et ei ole aus öelda: «riik ei toeta». Riik ostab ka vähihaigetele väga kalleid ravimeid ja üldse kulutab vähihaigete peale palju raha. Aga see jääb tähelepanuta. Tõsi. Riik kompenseeris 2016. aastal vähiravimeid kokku umbes 25 miljoni euro ulatuses ja kokku panustas vähiravisse umbes 75 miljonit eurot,» kirjutatakse fondi Facebooki lehel. 

Vähiravifond ise ostis ravimeid mullu ligi kahe miljoni euro eest ning leiab, et olgu inimene saanud ravi riigi kulul kui palju tahes, kui ta ühel hetkel jäetakse ikkagi haigekassa ukse taha, on see inimese vaatevinklist ebaõiglane.

Laane mainis intervjuus veel, et vähiravifond räägib eranditult vaid positiivsetest kogemustest – sellistest, kus on inimestele saadud elupäevi juurde.

«Haigekassa usaldab ravimite kliinilisi tulemusi, mitte ühe või teise Eesti inimese peal tehtud katset. On täiesti loomulik, et vähiravifondid räägivad eranditult positiivsetest kogemustest. Meie puutume kokku ka sellega, et on rahastatud ja püütud viimase piirini aidata inimest, aga lõpp on ikkagi kurb. Neist juhtumitest ajakirjandus ei kirjuta,» ütles Laane.

Fondi kinnitusel ei vasta see tõele, sest nad on pidanud edastama ka kurbi uudiseid. «35–40 protsenti meile abipalve esitanud inimestest saavad tänu fondile märkimisväärse tervisekasu. Elavad aasta või aastaid, mõni seljatab haiguse. Ülejäänud ei ole (või pigem ei ole) kingitud elud...» kirjutatakse fondi veebilehel.

Siinkohal hindavad nii fond kui ka nende poole pöördunud inimesed rohkem seda, et on olemas lootus, mitte üksindusse ja teadmatusse maha jäämine, teadmine veel ühe õlekõrre olemasolust ning sellest, et on võimalus proovida head ravi.

Fond kinnitab, et nad on jätkuvalt valmis riigiga ravi mittetoimimise riski jagama. «Pakkusime välja, et riik võiks hästi toimivate ravide rahastamise meilt mingil hetkel üle võtta. Paraku viitab Laane intervjuus, et seda ei saa teha. Juristid ei näe võimalusi. Kogu lugu.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles