Briti teadlane: noorukiiga kestab tänapäeval kuni 24. eluaastani

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorukid veedavad varasemast kauem aega õppides.
Noorukid veedavad varasemast kauem aega õppides. Illustratsioon: Phovoi R. / PantherMedia / Scanpix

Teadlane arvab, et seoses üldlevinud arusaamade muutumisega täiskasvanuea algusest, peaks tõstma ka vanust, mil inimest peetakse täisealiseks. 

Siiani on peetud täiskasvanuks vähemalt 19-aastast inimest. Võttes arvesse, et noored inimesed veedavad kauem aega koolis, ootavad kauem abielu ja pere loomisega, pakuvad Suurbritannia teadlased välja, et noorukiiga kestab kuni 24. eluaastani, vahendab BBC News arvamusartiklit teadusajakirjast The Lancet. 

Puberteet algab siis, kui aju vabastab hormooni, mis aktiveerib hüpofüüsi ja sugunäärmed. Kui varem algas puberteet lastel umbes 14-aastaselt, siis tänu paranenud tervisele ja toitumisele võib nüüd esimesi puberteedi märke näha juba 10-aastastel lastel.

Teisest küljest areneb meie aju pärast 20. eluaastat pidevalt edasi. Täiskasvanuea tõstmise mõte oleks julgustada tervishoiuteenuste pakkujaid noori toetama kuni 24. eluaastani, selle asemel, et tasuta või soodsamad teenused juba teismeeas lõpetada.

Kriitikud arvavad, et täiskasvanuea piirvanuse tõstmine, muudaks noored täiskasvanud lapsikumaks. Idee eestvedaja, laste tervise professor Russell Viner usub aga, et kuni muudatust nähakse noorte arengupotentsiaali suurendamise vaatenurgast, annab see neile hoopis rohkem julgust ja vabadust oma erinevusi ja oskusi märgata.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles