Tegelik põhjus, miks meid kimbutab maiustuste ja rämpstoidu isu

Foto: panthermedia.net / Andriy Popov

Isuga maiustuste või soolaste krõpsude-friikartulite järele püüab keha märku anda, et tunneb puudust mõnest vajalikust ainest või igatsed toidult hoopis emotsionaalset tuge.

«Mõni isu võib olla psühholoogilise taustaga – näiteks kui oled kurb või üksildane –, teised võivad viidata aga toitumisalasele puudujäägile,» selgitas toitumisnõustaja Lee Holmes portaalis Daily Mail. 

Paljud inimesed seostavad toitu emotsioonidega, näiteks võib mõni toit meenutada lapsepõlve, esimest kohtingut või muud mälestust, mil seda toitu süües end hästi tunti. Seega kui inimene tunneb end halvasti, on ka loogiline, et ta pöördub toidu poole, mis talle head tunnet ja lohutust pakuks. Küll aga on omaette teadus sellegi taga, miks eelistame neil hetkedel pigem jäätist või šokolaadi, mitte lehtkapsast.

«Teatud toidud aitavad meil end hästi tunda ning stimuleerivad samal ajal õnnehormooni serotoniini tootmist. Inimesed eelistavad soolaseid või magusaid näkse siis, kui nad tunnevad end kehvasti, sest need toidud käivitavad ajus hea emotsiooni,» lisas toitumisnõustaja Kate Save.

Ta selgitas, et kui inimene seda tegevust pidevalt kordab, salvestub ajus ka selline muster ning tekib sisuliselt sõltuvus. Seepärast soovibki ta süüa halva tujuga magusat või õhtuti teleka ees kartulikrõpsu, sest see kinnistunud harjumus on nii mõnus ja mugav.

«Seda ei pruugi enne taibatagi, kui oled sellise mustri loonud – sellest on siis juba väga raske loobuda,» tõdes Save. Ta lisas, et stressist ja masendusest suuremgi riskitegur on kehv uni, mis ajab samuti hormoonide tasakaalu sassi ning paneb sõltuvusttekitavaid toite ihkama.

«Kui oleme kehvasti maganud ja väsinud, ei pruugi me kohe taibata, et kõht on täis – see juba soodustabki ülesöömist ning õhtuti näksimist. Väsimus soodustab ka näljahormooni tootmist, mis panebki käe tihedamini krõpsukausi suunas liikuma,» lisas Holmes.

Isu on signaal ka sellest, millistest ainetest võib kehal olla vajaka. Näiteks magusaisu seostatakse tasakaalust väljas veresuhkruga, isu soolaste näkside järele aga mõne mineraalaine, näiteks naatriumi nappusega. Soolaseisu võib olla seotud ka stressiseisundi või PMSiga, šokolaadiisu tähendada aga magneesiumivaegust.

Kui tahad šokolaadist loobuda, soovitab Save asendada see pähklivõi, mandlite, seemnete või mereandidega. Magusaisu puhul tuleks end harjutada sööma ka madalama fruktoosisisaldusega puuvilju ja marju – õun, ananass, kiivi jm. Lõigutud puuviljadele võib lisada maitseks näiteks kaneeli.

Soolaste näkside asemel soovitab Save osta ube, mida pakutakse ka sügavkülmutatuna. Ubasid peetakse supertoiduks, milles leidub palju vajalikke kiud- ja mineraalaineid. Et soolade tasakaal organismis oleks paigas, võib krõpsude söömise asemel juua hoopis klaasitäie vett, kuhu on lisatud õige pisut meresoola. Pärastlõunase väsimuse vastu võiks samuti juua vett ning teha tiir õues. «Värske õhk ning enese liigutamine suurendavad kehas verevoolu ning annavad meile energiat tööpäeva jätkamiseks,» märkis Holmes.

Kui mure isudega jätkuvalt kestab, tuleks üle vaadata ka toitainete vahekord oma menüüs. Kui tarbid minimaalselt valgurikkaid toiduaineid, võib seda osakaalu suurendada, sest need tekitavad täiskõhutunde ja aitavad näksimist vältida.

«See polegi nii väga oluline, mitu korda päevas süüa, pigem tasub rõhuda kvaliteedile. Kui valgukogus menüüs on paigas, võib sel olla isegi kõige suurem mõju näksimise vähendamisele,» lisas Save. Energiat suurendavad ning isusid vähendavad ka vitamiinidest ja mineraalainetest pakatavad rohelised köögiviljad, pähklid, seemned, kaunviljad ja muna.

Kui aga isu on tõepoolest väga suur ning tahad ennast aeg-ajalt premeerida, ei juhtu ka sellest midagi, kui vahel seda tasakaalustatud toitumise kõrvalt endale ikkagi lubad. «Lemmiksöögi täielik elimineerimine menüüst viib peaaegu alati ebaõnnestumiseni. Aeg-ajalt koogitüki või krõpsude söömine ei tee sind veel halvaks, see on pigem inimlik,» sõnas Save.