Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/05/19/4083825t1h4ad2.jpg)
Rahvusvaheline uurimisrühm viis läbi edukad kliinilised katsed uue malaariavastase ravimiga - seda katsetati 83 inimese peal ning see töötas sajaprotsendiliselt, kirjutab Science Daily.
Uue ravimi loomise taga on professor Peter Kremsner Saksamaa Tübingeni Ülikoolist ning ravimifirma Deutschen Malaria GmbH. Ravimi valmimise raport avaldati hiljuti meditsiiniajakirjas Clinical Infectious Diseases.
Teadlased testisid Fosmidomycin ning Piperaquine nimeliste ravimite kombinatsiooni efektiivsust, talutavust ja ohutust. Ravimikombinatsiooni manustati kolme päeva vältel patsientidele vanuses 1-30 eluaastat. Tegu oli inimestega, kes olid haigestunud malaariasse Plasmodium falciparum nimelise patogeeniga kokkupuutel. Nimetatud parasiit põhjustab hinnanguliselt 75 protsenti kõigist malaariajuhtudest.
83 hinnatavas ravijuhtumis oli ravi sajaprotsendiliselt edukas – patsiendid võtsid ravi hästi omaks ning see viis sümptomite kiire taandumiseni. «Ravimiuuring kujutab endast olulist verstaposti Fosmidomycini kliinilistes katsetes,» sõnas professor Peter Kremsner.
Ravimi toimeaine blokeerib malaaria patogeeni edasiliikumise, mis takistab haigusetekitajal paljuneda ja ainevahetuses osaleda. Tegu on unikaalse mehhanismiga, mis tekitab inimesel minimaalselt kõrvalnähte ning välistab varasemalt kasutatud malaariaravimite ristresistentsuse võimalikkuse. Plaanis on aga veel edasised uuringud, et ravimiannust optimeerida.
Ravimiuuring viidi läbi Lambaréné meditsiiniuuringute keskuses Aafrikas, Gaboni riigis. Keskusel on lähedased sidemed Tübingeni Ülikooliga. Rahastus tuli malaariaravimite mittetulunduslikust organisatsioonist nimega Medicines for Malaria Venture.
Mis on malaaria?
Malaaria on inimese vere punalibledes tekkivate malaariaparasiitide põhjustatud nakkushaigus. Malaaria on troopikas ja subtroopikas kõige levinum haigus. Peiteperiood kestab üks nädal kuni kümme kuud. Algul ilmneb isutus, pea- ja lihasevalu, vahel oksendamine, seejärel tekivad haigusele iseloomulikud tsüklilised palavikuhood vappekülmaga (palavik võib tõusta 1–2 tunniga üle 40°C) ja sellele järgneva tugeva higistamisega.
Maks ja põrn on suurenenud, tekib kehvveresus. Pärast paranemist võib haigus mõni kuu hiljem taaspuhkeda.
Eristatakse kolmandapäevitist malaariat, mille puhul palavikuhood korduvad 48 tunni järel, neljandapäevitist malaariat 72 tunni järel korduvate palavikuhoogudega ning troopilist malaariat, mille korral palavikuhood korduvad ebaregulaarselt, keskmiselt 24–36 tunni järel.
Viimane on kõige ohtlikum, sest põrnarebendi, šoki, kooma või ägeda neerupuudulikkuse tõttu võib troopiline malaaria lõppeda surmaga. Kui malaariat ei ravita, muutub ta krooniliseks, mida iseloomustab kõhnumine, kehvveresus, maksa ja põrna suurenemine ning kesknärvisüsteemi talitluse häired.
Allikas: kliinik.ee