C-hepatiidi kampaania tõi diagnoosi 59 inimesele

C-hepatiit võib viia maksapuudulikkuse või -vähini. Foto: panthermedia.net / Andriy Popov

Viis kuud kestnud C-hepatiidi leviku tõkestamise teavituskampaania raames tuli end testima üle tuhande inimese, 59 isikul avastatigi C-hepatiidi haigustekitaja.

Kokku tuli end C-hepatiidi suhtes testima 1169 inimest, kelle vanus ulatus ülikooliealistest pensionärideni. Eestis on täna hinnanguliselt 20 000 C-hepatiiti nakatunut – seda on ligi kolm korda rohkem, kui meil arvatakse olevat HIV positiivseid.

Kampaaniat läbi viinud Eesti Vähiliidu kinnitusel oli kampaania väga inimesekene, sest kõik positiivse vereanalüüsi tulemuse saajad said laboris kohe saatekirja ka eriarsti juurde.

C-hepatiit on seotud kõrgenenud maksavähi riskiga ning varakult avastatud haigus on ravitav ja aitab ära hoida maksavähi tekke.

C-hepatiidi riskirühma kuuluvad inimesed, kes on:

• kokku puutunud teise inimese verega;
• lasknud ennast tätoveerida või augustada sertifitseerimata salongides;
• saanud vereülekannet enne 1994. aastat;
• on jaganud süstalt (sh meditsiinilistel põhjustel).

Veebilehelt chepatiit.ee leiab ka küsimustiku, millele vastamisega saab teada, kas inimene on haiguse riskigrupis.

Tasuta ning anonüümset HIV, B- ja C-hepatiidi nõustamist ning testimist pakub ka edaspidi Synlab koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Nõustamisele ja testimisele tulles ei pea ette registreerima. Tasuta testimisest võimalusest saab lähemalt lugeda siit.

Suur osa C-hepatiiti nakatunutest ei tea, et nad viirust kannavad, kuid 80 protsendil nakatunutest areneb krooniline C-hepatiit. Haiguse süvenemine võib põhjustada raskekujulist maksakahjustust tsirroosist kuni maksavähini ja seda sageli ilma eriliste tundemärkideta.

Just sümptomite puudumine teeb haiguse ohtlikuks, kuna inimesed ei tea ennast ravida. C-hepatiiti haigestunutest vaid 10–20 protsenti põeb haigust ägedalt ja nähtava kollasusega.