:format(webp)/nginx/o/2016/01/06/4855189t1h0977.jpg)
Järveotsa Perearstikeskuse juhataja, perearst Diana Ingeraineni jaoks on oluline töötada selle nimel, et tervishoiusüsteem liiguks patsiendikesksuse poole ja ümber patsiendi tekiks koostöövõrgustik.
Perearst Diana Ingerainen: patsiendile on jäetud liiga suur vastutus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ingerainen tõi Med24 portaalis välja, et Põhjamaades on raviga hõlmatus palju parem eelkõige seetõttu, et patsiendiga tegeletakse rohkem – patsientidele tehakse koolitusi, selgitatakse haiguste olemust jms. Lisaks on Põhjamaades rohkem õdesid, kes patsiendi seisundit jälgivad.
«Meil pööratakse pigem tähelepanu hetkeolukorra lahendamisele, aga ei ole piisavalt ettevaadet, et mis selle patsiendiga täpselt juhtuma hakkab. Ja ka patsient ise ei tea, mida ta tegema peab,» tõdes Ingerainen. Ta lisas, et ka Maailmapanga analüüs viitas nendele kitsaskohtadele ning nüüd on käes aeg, mil tuleb lahendusi leida.
Kes siis vastutab ravisoostumuse ja ravimite kättesaadavuse eest? «Vaadates patsiendi raviteekonda, siis nähtub, et hästi suur vastutus on jäetud patsiendile,» nentis arst. «Patsiendil on suhteliselt keeruline oma ravimeid hallata. Kui ravimeid on üle kolme või isegi üle viie, siis tekib olukord, mil retseptid lõppevad erineval ajal. Lisaks ei tea patsiendid tihtipeale, milliseid ravimeid saab perearst välja kirjutada, millistega tuleb eriarstil käia ning nad ei tea, et ka perearst saab retsepti pikendada. Meil on jäetud patsiendile väga suur vastutus, aga abimehi oma haigusega toimetulekuks on vähevõitu,» kirjeldas ta.
Lisaks tõi perearst välja, et tihtipeale ei järgi patsiendid arsti määratud raviskeemi. «Põhjamaades ei korrigeeri inimesed ise oma raviskeeme, aga meil nad korrigeerivad. Tuleb mõelda, mis on meil need põhjused, miks raviskeem ei ole nii täiuslik,» arutles ta.
«Tõenäoliselt on selle taga suur ajapuudus – pidevas ajadefitsiidis olles on tervishoiutöötajal väga keeruline endale kiiresti selgeks teha patsiendi tausta. Ka elementaarsete andmete leidmiseks läheb üle 20 minuti – tuleb läbi käia tervise infosüsteem, digiretseptikeskus ja kõik asjad kokku viia.»
Ingerainen märkis, et Eestis on üsna tugev usk masinatesse, testidesse, betooni ja haiglatesse, aga tegelikult loob väärtust inimese endaga töötamine. «Oluline on, et inimene teadvustaks endale oma haigusi, et ta saaks aru, mis ravimeid võtma peab ja mille vastu need on. Sellega tuleb teha tööd, sest see teadmine ei teki iseenesest,» lisas ta.
Loe pikemalt Med24st.