Mis juhtub, kui sünnimärk kehalt ära kaob?

Kahtlased sünnimärgid tuleb lasta arstil üle vaadata.

FOTO: panthermedia.net / Wavebreakmedia ltd

Kõik teavad, et kui sünnimärk suureneb või muudab värvi, tuleks seda arsti juures lasta kontrollida. Kuidas toimida aga siis, kui sünnimärk hoopiski kaob?

Sünnimärgid võivad kehalt ära kaduda ning pigem ei ole põhjust selle pärast muretseda, kirjutab meditsiiniuudiste portaal MedicalNewsToday.

Sünnimärk koosneb melanotsüütidest, mis annavad nahale pruunika pigmendi. On üsna loomulik nähtus, et sünnimärke tekib elu jooksul juurde ning mõni neist ka pisut kuju muudab. Mõni sünnimärk ka kahaneb järk-järgult. Enamasti toimub see lameda sünnimärgiga, mis ajapikku natuke kõrgemaks kasvab, seejärel heledamaks värvub ning lõpuks haihtub. Selline järk-järgult toimuv protsess viitab väga harva nahavähile või melanoomile. Pigem tuleb seda kahtlustada siis, kui sünnimärk kaob kiiresti.

Enamasti haihtub sünnimärk neljal põhjusel:

Hormonaalsed muutused – sagedamini võib see juhtuda raseduse ajal, mil heledad sünnimärgid võivad värvuda tumedamaks ja jälle heledaks tagasi. See jätab eksliku mulje, et sünnimärk justkui kadus ära.

Tavapärane sünnimärgi areng – kuigi see võib tunduda hirmutav, pole tegelikult üldse imelik, et sünnimärk lihtsalt oma arengu käigus pisut heledamaks muutub või kaob.

Trauma – vigastus võib muuta sünnimärgi välimust ja põhjustada ka selle kadumise. Näiteks põletus sünnimärgi piirkonnas võib nahka niivõrd kahjustada, et sünnimärki polegi enam näha. Võib ka juhtuda, et osa väljaulatuvast sünnimärgist rebitakse kogemata maha ning paranedes on see samuti vähem märgatav. Traumajärgselt hakkavad aga tööle melanotsüüdid, mis sünnimärgi taastavad ja see võib oma endise suuruse tagasi saada.

Vähk – võib juhtuda, et kantserogeenne sünnimärk haihtub, kuid kui vähk on oma siirded kehasse juba edasi ajanud, on haigus endiselt olemas ka siis, kui sünnimärk on nahapinnalt kadunud.

Kui tõenäoline on, et kantserogeenne sünnimärk nahalt kaob?

Kui vähk organismi ründab, asub immuunsüsteem selle vastu võitlema. Sellega võib ta kantserogeense sünnimärgi suurust isegi kahandada. Mõnel juhul sünnimärk seepärast haihtubki. Seda nähtust kutsutakse regressiooniks ning see esineb 10–20 protsendil melanoomijuhtudest. Inimesi, kellel pole vähk mujale siirdeid ajanud, võib see vähist täielikult terveks ravida. Vastasel juhul on vähisiirded kehas aga ikkagi olemas.

2016. aastal tehtud uuringus avaldati, et kantserogeense sünnimärgi kadumine on samas väga harv nähtus. Selle järelduse analüüsiks võeti 76 uuringu tulemused alates aastast 1866.

Millal pöörduda arstile?

Inimesed, kel on palju sünnimärke, võiks käia regulaarselt kontrollis ning teavitada arsti nende muutustest. Eelkõige tuleb olla ise hoolas sünnimärkide jälgimisel, nendest võib kas või võrdluspilte teha. Suurem osa sünnimärke on küll ohutud, kuid nende muutumisel võib siiski pöörduda arsti poole, kes saaks välistada võimalikud terviseprobleemid.